Kõik elusolendid vajavad elamiseks sobivaid tingimusi: taimed vajavad valgust ja vett, seened aga näiteks niiskust. Inimestelgi on omad eelistused, milles nad kõige paremini end tunnevad. Üks tegur, mis meid oluliselt mõjutab, on aga õhuniiskus. Allpool räägimegi sellest, milline peaks olema normaalne õhuniiskus ja kuidas seda saavutada. Samuti kuidas käituda liigniiskuse korral, mis on meie kodudes tihitipeale kurjajuureks ja millised on sellisel juhul ennetusmeetmed.
Mis see õhuniiskus üldse on?
Õhuniiskus on õhu füüsikaline omadus, mis eksisteerib koos temperatuuri ja rõhuga. See ei teki kuskilt eraldi, vaid on õhu loomulik osa ja seda tähistab veeauru hulk õhus.
Mida soojem on temperatuur, seda rohkem veeauru õhk suudab sisaldada, seega on soojem õhk niiskem. Mis tähendab ühtlasi ka seda, et tänasel suviselt soojal temperatuuril on meie elamises niiskustase tunduvalt kõrgem, kui see oli talvel. Külmem õhk sisaldab vähem veeauru, mistõttu tundubki talvel õhk kuivem kui suvel. Näiteks pikalt kütmata hoonetesse sisse astudes tunneme samuti jahedust ja niiskust. Kui ahi või kamin kütte sisse saab, muutub õhk soojemaks ja suudab rohkem niiskust siduda, mistõttu ka algne niiske tunne kaob.
Õhuniiskust saab väljendada kahe viisi – suhtelise või absoluutse õhuniiskusena. Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru tihedust õhus, mõõdetuna grammides ruutmeetri kohta. Suhteline õhuniiskus, mida väljendatakse protsentides, näitab vee hulka, mida õhk suudab teatud temperatuuril siduda.
Kuidas mõõta õhuniiskust?
Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetriga. Mõned termomeetrid on samuti varustatud hügromeetriga, mis näitab nii temperatuuri kui ka suhtelist õhuniiskust. Mõõtmine on eriti oluline, kui inimestel on terviseprobleemid nagu hingamisteede ja kopsuhaigused. Õige õhuniiskuse hoidmine on väga oluline ka näiteks muusikariistade, nagu näiteks klaverite, puhul.
Aga milline on siis normaalne õhuniiskus?
Inimese jaoks on optimaalne õhuniiskus 40-60%. See vahemik on tervise ja heaolu seisukohalt kõige sobivam, pakkudes parimat hingamismugavust ja kehalist heaolu. Liiga kuiv õhk (alla 20-25%) võib soodustada tolmulestade paljunemist ja kahjustada limaskesti, põhjustades terviseprobleeme ja hingamisraskusi. Liiga niiske õhk (üle 70-75%) soodustab hallitusseente kasvu eluruumides ja võib halvendada ka inimese enda tervist, mõjutades näiteks higistamise regulatsiooni, tekitades allergiat jne.
Millest siis sõltub õhuniiskus?
Õhuniiskust mõjutavad välistemperatuur ja üldine kliima. Õhuniiskus on seotud temperatuuriga ja seda saab reguleerida kodus ventilatsiooni ja kütmise abil. Elamu tüüp ja selle ventilatsioonisüsteem mängivad samuti olulist rolli. Näiteks võib betoonist kortermaja vahetatud akendega vajada erinevat ventilatsiooni kui puitmaja. Keskküte, mida me tihtipeale ise reguleerida ei saa, mõjutab samuti õhuniiskust.
Kuidas saavutada kodus optimaalne õhuniiskus?
Optimaalse õhuniiskuse saavutamine sõltub aastaajast ja elamu tüübist. Õnneks on mitmeid seadmeid, mis aitavad sobivaid tingimusi luua. Toome allpool välja mõned neist:
-
Õhuniisutaja:
Kui õhk on liiga kuiv (alla 40%), aitab õhuniisutaja, mis lisab õhku veeauru. Valige masin vastavalt oma vajadustele – suuremad mudelid sobivad kontoritesse ja suurematesse ruumidesse, väiksemad öökapile. Pidage silmas energiasäästlikkust ja müra taset ning veepaagi suurust. Kui tubade uksed on pidevalt avatud, siis reeglina tuleb valida masin mitte täpselt toa ruutmeetritele vaid võimsam.
-
Õhukuivati:
Kui õhk on liiga niiske (üle 65-70%), on vaja õhukuivatit. Väikestes ruumides võib piisata niiskuseimajast, suuremates ruumides on vajalik elektriline õhukuivati. Valige mudel vastavalt ruumi suurusele ja võimsusnõuetele. Eriti oluline on õhukuivati niiske elamispinnaga ruumides nagu näiteks soklikorruse korterites, siis tuleks ebapiisava ventilatsiooni korral kasutada õhukuivatit pidevalt.
Kõige lihtsam õhuniiskuse tuvastamiseks on soetada õhuniiskuse mõõtja. Tervise seisukohalt ei ole kumbki hea – liiga madal, ega ka liiga kõrge õhuniiskus – mõlemad võivad tekitada terviseprobleeme. Küll aga eluruumides on jällegi liigniiskus see kõige suurem kurjajuur.
Nagu juba eelnevalt öeldud, siis liigne niiskus eluruumides võib tekitada mitmeid probleeme, millest kõige tavalisemad on hallituse teke, millest tulenevalt tekib kopituse lõhn, terviseprobleemid jne.
Olulisimaks ennetusmeetmeks on see, kui juba kodu ehitamisel või renoveerimisel kasutatakse õigeid materjale, seda just eelkõige vannitoas ning planeeritakse ja paigaldatakse elamisse õige ventilatsioon, mis aitab vähendada niiskuskoormust ja varustada kodu puhta õhuga.
Kvaliteetsed tooted vannitoa renoveerimiseks leiad siit: https://floorcovering.ee/tootekategooria/ehituskeemia/
Vaata siit järele, milliseid tooteid hallituse eemaldamiseks kasutada: https://www.kiilto.ee/wp-content/uploads/sites/8/2023/04/plaaditud-vuugitud-ja-silikoonitud-pinna-hooldusjuhis.pdf
