LVT – Luxury Vinyl Tile on üks populaarsemaid põrandalahendusi nii kodudes kui ka äripindadel. Selle populaarsus põhineb vastupidavusel, niiskuskindlusel, headel akustilistel omadustel ja suurel valikuvõimalusel. Kuid nagu iga põrandakatte puhul, sõltub lõpptulemus suurel määral paigaldustööst. Isegi kvaliteetne LVT võib kiirelt kaotada oma visuaalse väärtuse ja vastupidavuse, kui paigaldamisel tehakse vigu, mis hiljem läheb maksma põrandakatte üles võtmise ja uue materjali soetamise vajaduse.
Alljärgnev artikkel toob välja levinumad vead, mida LVT paigaldamisel tehakse, selgitab, miks need tekivad ning kuidas neid vältida.
1. Klik-LVT puhul vale alusmaterjali kasutamine
Üks sagedasemaid vigu, mis LVT (ja ka teiste põrandakatete) paigaldamisel ette tuleb, on ujuvpaigalduse korral vale alusmaterjali kasutamine. Kvaliteetse põrandakatte alla valitakse kõige soodsam alusmatt millel on liiga nõrk survetaluvus ja halb soojusjuhtivus.
Alusmatt mõjutab otseselt põrandakatte vastupidavust, kütteefektiivsust kui ka mürasummutuse taset. Põrand on täpselt nii kvaliteetne, kui kvaliteetsed on kõik materjalid, millest kogu terviklahendus koosneb. Seega võiks väita, et alusmatt on ujuvpaigalduse puhul sama oluline kui põrandakate ise.
Ujuvpaigalduse korral on alusmati valikul olulised järgmised näitajad:
- soojustakistus (m²K/W) või soojusjuhtivus W/(mK)
- survetaluvus (kPa)
- löögimüra summutus (dB)
- peegelduva sammumüra summutus (%)
Soojustakistus ja -juhtivus on võrdselt olulised. Mida väiksem on põrandamaterjali soojustakistus (m²K/W) või vastupidi, mida kõrgem on materjali soojusjuhtivus (W/mK), seda kergemini pääseb soojus sellest läbi ja energiat kütmiseks kulub vähem.
Parketi alusmati survetaluvus mõjutab parketi vastupidavust ja eluiga kõige enam. Kvaliteetsetel alusmattidel on survetaluvuse standard 200-380 kPa. Ujuvpaigaldatavate lahenduste puhul on survetaluvus eriti oluline õhukeste põrandakatete korral. Näiteks just LVT puhul, mis on tavaliselt 4-5 mm paksune – kui aluspõrand ei ole normidele vastavalt tasane ja kui kasutada madala survetaluvusega alusmaterjali, on üsna tõenäoline, et klikiühendused võivad murduda.
Alusmatil on olulised ka mürasummutuse näitaja ja sammumüra summutus. Löögimüra summutuse näitaja näitab seda, kui palju alusmatt suudab summutada müra, mis tekib esemete maha kukkumisel. Kõndimisel tekkiva sammumüra puhul peetakse heaks näitajaks alusmatil u 20% .
2. Aluspinna ebapiisav ettevalmistus – kõige tüüpilisem ja kalleim viga
LVT on suhteliselt õhuke materjal ning paljastab kõik aluspinna ebatasasused. Paigaldajad või koduomanikud alahindavad sageli aluspinna ettevalmistamise tähtsust.
Tüüpilised probleemid:
- Aluspõrand pole piisavalt tasane (kõrguste erinevus üle 2–3 mm / 2 meetri kohta).
- Põrandal on väiksed augud, mõrad, sooned või kühmud, mis LVT all hakkavad läbi paistma.
- Paigaldatakse mustuse, tolmu või lahtiste osakeste peale.
- Aluspõrand ei ole piisavalt kuiv (eriti uued betoonpõrandad).
3. Betoonist aluspõranda niiskus
Tihtipeale paigaldatakse põrandakate uuele betoonist aluspõrandale, ilma niiskusemõõtmise kontrollita. Arvatakse, et põrand on piisavalt kuivanud. Arvamus või müüt, et betoonpõrand kuivab 1 cm nädalas on VALE. Viimased uuringud ja statistika näitab, et 1 cm kuivab 2 või 3 nädalat. Betooni kuivamine, pärast järelhooldust, sõltub õigest õhuniiskusest ja temperatuurist.
Probleem:
Betoon eraldab kuivamise jooksul niiskust. Kui LVT paigaldatakse liiga vara, võib:
- tõsta põrandakatet,
- põhjustada hallitust,
- kahjustada liime,
- muuta LVT pinnad laiguliseks.
Lahendus:
- Betooni niiskust tuleb alati enne paigaldust mõõta.
- Lasta aluspõrandal kuivada
4. Ujuvpaigalduse puhul paisumisvahede puudumine
LVT ujuvsüsteem ei ole sama mis parkettpõrand, kuid paisumisvahed on siiski vajalikud.
Tihti esinev viga:
- Materjal paigaldatakse tihedalt vastu seinu, torusid või ukseraame.
- Jäetakse liiga vähe paisumisruumi suurtes ruumides (üle 10–12 m pikkune katkematu LVT pind).
Tagajärgede hulgas võib põrand liigse paisumise tõttu üles kerkima hakata ning selle tulemusel võivad ka klik-LVT lukud lahti murduda, sest süsteem ei suuda enam pinget ühtlaselt hajutada. Probleemi vältimiseks tuleb paigaldusel jätta alati tootja soovitatud paisumisvahed, mis jäävad tavaliselt 5–10 millimeetri vahele, ning suurematel põrandapindadel kasutada paisumisvuuke või profiile, mis võimaldavad põrandal loomulikult liikuda ilma kahjustusi tekitamata.
5. Vale liimi kasutamine (liimitava dry-back LVT puhul)
Liimitava LVT puhul on liimi valik kriitilise tähtsusega.
Levinud vead:
- Kasutatakse mõnda universaalset ehitusliimi.
- Põrandakütte korral ei kasutata termopüsivat liimi.
- Liim kantakse põrandale liiga paksult või liiga õhukeselt.
- Ei järgita liimi kuivamisaega (open time).
Kui liim ei ole konkreetse LVT‑põranda jaoks sobiv, võivad plaadid aja jooksul nihkuma hakata, sest liim ei haaku materjali ja aluspinnaga piisavalt tugevasti. See omakorda võib põhjustada olukorra, kus plaatide servad tõusevad üles ja põrand ei püsi enam ühtlane.
6. Aklimatiseerimise eiramine
LVT‑materjal vajab enne paigaldust minimaalselt 24–48 tundi aklimatiseerumist, et saavutada tasakaal ümbritseva ruumi temperatuuri ja õhuniiskusega. Mõned tootjad soovitavad isegi kuni 72 tundi, eriti kui ruumi temperatuur on hiljuti muutunud või materjal on saabunud väga külmast temperatuurist.
Üheks levinumaks veaks on see, et põrand paigaldatakse kohe pärast transporti, ilma et materjalil lastakse ruumi kliimaga kohaneda. Samuti võib juhtuda, et erinevad pakendid on erineval temperatuuril, sest osa materjalist on olnud soojas ruumis, osa aga külmas transpordis või laos.
Selline olukord võib hiljem põhjustada, et plaadid hakkavad paisuma või vastupidi – kokku tõmbuma, kuna need reageerivad temperatuuri ja niiskuse muutustele alles pärast paigaldamist. Selle tulemusel võivad tekkida mikropraod või visuaalselt häirivad vahed, mis rikuvad põranda ühtlust ja esteetilist välimust.
7. Paigaldamine liiga külmas või liiga soojas ruumis
Temperatuuril on otsene mõju LVT‑materjali elastsusele ja mõõtmete stabiilsusele ning liiga suurte temperatuurikõikumiste korral võib materjal käituda ettearvamatult, muutes paigaldusprotsessi riskantseks ja lõpptulemuse ebastabiilseks.
Probleem tekib siis, kui põrandat paigaldatakse ruumis, kus temperatuur on alla 17 °C või üle 30 °C. Liiga külm ruum muudab materjali jäigaks ja rabedaks, liiga soe ruum aga pehmeks ja liigselt painduvaks. Samuti paigaldatakse mõnikord põrandat ajal, mil põrandaküte on sisse lülitatud, mis põhjustab LVT‑plaatide ebaühtlast soojenemist ja paisumist.
Sellistes tingimustes paigaldatud LVT plaadid võivad muutuda kas kiirelt rabedaks või ülemäära pehmeks, mis võib viia klikk‑lukkude purunemiseni – ja seda tegelikult juba ka paigaldamise käigus. Lisaks võib hakata põrand hiljem deformeeruma, kuna materjal ei ole saanud paigaldamise hetkel stabiilset ja ühtlast temperatuuri.
8. Halb lõiketöö
Igasugune põrandakatte materjal nõuab väga täpseid ja puhtaid lõikeid, eriti torude, uksepiitade, nurkade ja muude keerukate kohtade ümber, kus iga millimeeter loeb ja mõjutab lõpptulemust.
Ebatäpne lõiketöö jätab põrandale ebaprofessionaalse mulje, kuna liitekohad ei ole korrektsed ja visuaalne joon ei jää ühtlane.
Küsimuste korral uuri julgesti: info@floorcovering.ee või +3725175490
Perioodil 25.03-03.04 kõik LVT põrandakatted -12% soodsama hinnaga!
