• TASUTA TARNE alates 200€

  • Märja ruumi remondi õnnestumise alus on õige pahtli kasutamine

    Märgade ruumide seinte tasandamisel kehtib kaks olulist rusikareeglit: sobiv pahtel on valmistatud tsemendi baasil ning pahtli valikul tuleb jälgida tooteinfot tasandatava kihi paksuse kohta. Ehk kui seina katmiseks on vaja 30 mm kihti, pole mõtet valida pahtlit 5 mm kihi jaoks.

    Enne pahteldamist tuleks pahtli paremaks nakkuvuseks seinad kruntida, eriti kui aluspinnaks on nii-öelda keerulisemad materjalid nagu vana värv, kipsplaat või segapind. Krunt ühtlustab pahtli kuivamise aega erinevate materjalide puhul, sest kui aluspind kuivab erineval kiirusel, võivad seinas tekkida pinged ning praod. Loomulikult peab aluspind olema puhas, rasva-, jääkaine- ja tolmuvaba.

    Kruntimisel on abiks:

    Klassikaline veebaasil Kiilto Start Primer mis tagab hea nakke alusmaterjali ja pahtli vahel. Start Primer seob tolmu, annab seina-ja põrandatasandussegule pikema töötlemisaja ning takistab segu liiga kiiret kuivamist, vähendades nii pragude teket ja andes segule suurema lõpptugevuse. Toode sobib kasutamiseks nii betooni- ja tsemendipõhiste segude, vanade liimijääkidega materjalide, keraamilise plaadi ja värvi ning niiskust mittetaluvate pindade nagu kips- või puitpindade puhul.

    Veepõhine spetsiaalne liiva sisaldav krunt Kiilto Fix Primer annab parema nakke ja niiskuskindluse keerulisematele aluspindadele nii sise- kui ka välisruumides, näiteks keraamiliste plaatide, värvitud ning PVC-pindade, aga ka kipsplaadi, vineeri, puitlaastplaadi ning betooni- või tsemendipõhiste tasandusmaterjalide puhul. Krunt nakkub hästi vertikaalsete pindadega ja ei tekita tänu oma viskoossele konsistentsile eriti pritsmeid.

    Kui aluspinna puhul on tegemist ühtlase krohv- või plokkpinnaga, võib kruntimise asemel aluspinda ka lihtsalt veega niisutada, et pahtli kuivamisprotsess ei oleks liiga kiire, kuid krundiga katmisel on siiski eelised, kuna see seob tolmu, annab pahtlile parema nakke ning ühtlustab kuivamist.

    Milliseid on levinumad vead märgade ruumide pahteldamisel?

    1. Pahtlit kasutatakse liiga paksult. Näiteks on konkreetse toote puhul ette nähtud 5 mm paksune kiht, kuid pahtlit kantakse pinnale topelt. Tulemuseks on pahtli hilisem pragunemine.

    2. Niiskes ruumis kasutatakse kuiva ruumi pahtlit. Seda ei tohi kindlasti teha, kuna liimsideainel põhinevad pahtlid on märja ruumi jaoks liiga nõrgad ega pea niiskusele ja tugevale seinakattematerjalile vastu.

    3. Segu valmistamisel ei jälgita juhendit. Pahtli valmissegamisel tuleb jälgida õiget veekogust, aga sageli võetakse juhend ette alles siis, kui segu on valmis segatud.

    4. Liiga õhuke pahtlikiht. Kui aluspind läbi kumab, on tõenäoliselt kasutatud liiga õhukest kihti pahtlit.

    5. Ebaühtlaselt kantud pahtlikiht. Kui näiteks seinte servad on puudulikult ja ebaühtlaselt viimistletud, tähendab see, et kõiki vajalikke pahtlikihte pole peale kantud või kihtide paksused on pinnale kantud erinevas kohas erinevalt. Tulemus on inetu ja vajab parandusi.

    6. Aluspind jääb puhastamata ja kruntimata. Kui pahtel ei taha alusmaterjali külge nakkuda, on tõenäoliselt jäänud aluspind puhastamata ja kruntimata, on kasutatud vale krunti või pole segu valmistamisel järgitud juhendit.

    Pahtlile tuleb anda aega kuivada

    Pahtli kuivamisaeg sõltub ruumi õhuniiskusest ja temperatuurist. Enamasti on pahtlid testitud laboris +20 kraadi ja 50% õhuniiskuse juures. See tähendab, et tooted toimivad juhendi järgi ideaalselt just nende tingimuste juures. Kui õhuniiskus objektil on suurem, pikeneb kuivamisaeg. Samuti aeglustuvad protsessid madalama temperatuuriga ruumides. Teisalt pole aga hea ka liiga kõrge temperatuur või soojapuhurite kasutamine, sest liiga kiire kuivamine tekitab järsu mahukahanemise, mis toob kaasa praod.

    Seega tuleks objektil jälgida nii temperatuuri kui ka õhuniiskust ja sellest tulenevalt lasta pindadel vajadusel kauem kuivada. Kindlasti ei tohi järgmiste tööetappidega, nagu hüdroisoleerimine, minna edasi enne, kui tasandatud aluspind on täielikult kuivanud! Aluspahtliga tasandamisel võiks pind jääda piisavalt sile, sest kui viimistluseks tuleb värv, siis on pinnapahtliga pahteldamine lihtsam ja viimistluspahtli kulu pole ebamõistlikult suur.

    Märgade ruumide, aga ka kuivade ruumide ning välistingimustes on pindade krohvimiseks Kiilto tootevalikust levinuim toode niiskuskindel seinapahtel Kiilto TT Tsemendipõhine pahtel on parim lahendus kivipindade tasandamiseks ja täitmiseks. Valikus on ka niiskuskindel valmispahtel Kiilto Pro LW mis sobib märgade ruumide seinte ja lagede tasandamiseks. Kiilto Pro LW annab sobiva pinna veetõkke paigaldamiseks, plaatimiseks või värvimiseks.

    Tooteid valides pöörake kindlasti tähelepanu ka toodete sertifikaatidele! Näiteks M1 emissiooniklass näitab, et ehitusmaterjalid vastavad siseõhu kvaliteedi kõige rangematele heitmete klassifikatsioonidele ning selle märgiga toodetest ei eraldu ruumiõhku kahjulikke ühendeid ega lahusteid. M1 klassi tooted on hea valik näiteks haiglatesse, lasteaedadesse ja koolidesse ja turvaline hingamisteede haigusi põdevatele või allergia all kannatavatele inimestele.

    Lisainfo: info@floorcovering.ee

    Põrandate tasandamine

    Põrandate tasandamisel on oluline aluspinna ettevalmistamine – kui aluspõrand on ebatasane, nõrk ja puhastamata, ei saa ka probleemivaba tulemust loota. Kauakestva põranda saladus on õiges ettevalmistuses ning toodete kasutus vastavalt tootja juhistele.

    1. samm: pindade puhastamine

    Põranda valamisel peab aluspind olema tugev ja puhas ning vajadusel tuleb eelnevalt täita kõik praod hermeetikuga, et tasandussegu ei voolaks konstruktsiooni. Enne kruntima asumist peab aluspinnad puhastama tolmust, prügist ja lahtistest osakestest, mis halvendavad naket aluspinna ja tasandussegu vahel.

    2. samm: kruntimine

    Kruntimine on vajalik, et nake aluspinna ja tasandussegu vahel oleks parim. Kruntimist võib viia läbi rulli, pintsli või pehme põrandaharjaga. Start Primerit  tuleb imavate pindade puhul lahjendada 1:4-le, kuid mitteimavate pindade, kipsplaatide ja puitlaastplaatide puhul toimub kruntimine kontsentraadiga. Imavaid pindu võib pärast kruntimist kohe asuda tasandama, mitteimavate pindade puhul tuleb lasta krundil umbes kaks tundi kuivada.

    3. samm: segu valik

    Segu valik sõltub kihi paksuse vajalikkusest ja ka sellest, milline pinnakate on põrandale planeeritud. Kiilto põrandatasandussegud jagunevad kolmeks: täitemassid, isetasanduvad segud ja kiirsegud. Segu segamisel tuleb jälgida nõutud veekogust ehk vett ei tohi lisada liiga vähe ega ka liiga palju. Liigne veekogus tasandussegus tähendab, et täiteained vajuvad põhja ja erinevad abiained tõusevad pinnale ning toimub kihiline kuivamine. Selle tulemusena muutub põrandasegu nõrgaks ja võib lüüa aluspõranda küljest lahti.

    4. samm: valamine

    Segu valamist tuleb alustada kaugeima seina juurest, valades segu laia triibuna põrandale. Kiht ühtlustada siluriga, liikudes selg ees, ukse poole. Kihi paksus ei tohi olla liiga õhuke ega liiga paks, täpne vahemik on igal segul kasutusjuhendis ette näidatud. Kõik Kiilto segud sobivad põrandaküttega põrandate üle tasandamiseks, kuid ei pruugi olla piisava paksusega põrandaküttekaablite „uputamiseks“. Seega tuleb hoolikalt tutvuda konkreetse segu omadustega: kas antud segu maksimaalne kihipaksus katab küttekaabli piisavalt. Spetsiaalne küttekaabli uputamiseks mõeldud segu on Kestonit Termo, mis on fiiberkiududega tugevdatud valatav põrandatasandussegu elektri- või vesipõrandaküttega põrandate tasandamiseks. Segu sobib nii üldiseks tasandamiseks, parandamiseks kui ka kallete tegemiseks ning on käimiskindel juba 4 tunni pärast. Vastavalt kihi paksusele 3-50 mm saab põrandakatte paigaldada juba 1-5 päeva pärast.

    5. samm: abivahendid

    Isetasanduvate segude puhul võiks pärast segu valamist kasutada tasandussegu töötlemiseks ogarulli, mis aitab segul paremini tasanduda ja juhib sellest õhu välja. Tasandustööde hõlbustamiseks on erinevaid abitooteid  – piirdelindid, kõrgusmärgid, eraldusriba, mis aitavad kaasa kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. Vajadusel lihvitakse pind järgneval päeval, kui segu pole veel lõplikult kuivanud ning on kergelt töödeldav. Osadel põrandasegudel on märgistus DF, mis tähendab vähetolmavat. Selline toode sobib kasutamiseks näiteks kohtades, kus elatakse remonditööde ajal sees ning liigne tolm võib kahjustada mööblit, kodutehnikat ja inimeste tervist. M1 märgistusega tooted on madalaima emissiooniklassiga, mis kuivanult ei eralda ruumi lenduvaid aineid nagu formaalaldehüüde ja ammoniaaki või eraldavad neid väga väikeses koguses. Sellised tooted sobivad kasutamiseks objektidel, kus projektis on nõutud M1 klassifikatsiooniga tooted nagu haiglad, koolid ja lasteaiad.

    6. samm: kuivamine

    Väga oluline on jälgida tasanduskihi kuivamiseaega, mis üldjuhul toimib valemiga 1 cm/ööpäevas. Reaalne kuivamisaeg sõltub ruumi temperatuurist ja õhuniiskusest, kuid segu kasutusjuhendil antud kuivamisajad tulenevad laboritingimustest, mis tähendab 20-kraadist sooja ja 50% õhuniiskust. Kui ruumide õhutemperatuur on madalam ja õhuniiskus suurem, muutub kuivamisaeg pikemaks, millega tuleks arvestada ka järgmiste etappide juures, nagu põrandakatte paigaldus, hüdroisoleerimine jne. Põrandasegu kuivamist ei tohiks aga kiirendada põrandakütte ja puhurite abil, sest liiga kiire kuivamine võib tekitada põrandas pingeid ja pragusid. Põrandakütte võib sisse lülitada alles 7 päeva möödudes valamisest. Normaalse loomuliku kuivamisaja tagab hea ventilatsioon.

    Vahel on vajadus paksemaks põrandakihiks kui toode lubab – sel juhul võib põranda katta seguga maksimaalselt kuni kolm korda, ent ainult siis, kui eelnev kiht on kuivanud. Tähtis on jälgida ka, et kuivsegu seisaks enne kokkusegamist toatemperatuuril, mitte õues, sest liiga külma segu tasandamisomadused on kehvemad.

    Lisainfo: info@floorcovering.ee

    Kiilto XPU tihendusmass on hüdroisolatsioonitöödel nurkade ja toruläbiviikude tihendamisel tugevduskanga asemel mugavaks alternatiiviks

    Hüdroisolatsiooni eesmärk on kaitsta hoone konstruktsioone ja aluspinda veelekete ning niiskuse eest, mis võivad tekitada ehitisele püsivaid kahjustusi. Väga oluline on kasutada ühte tootesüsteemi algusest lõpuni ehk alates aluspindade kruntimisest kuni plaatide vuukimise ja silikoonimiseni, sest see tagab toodete omavahelise kokkusobivuse ja konstruktsiooni pika eluea.

    Märja ruumi kvaliteetseks funktsioneerimiseks on vajalikud (põranda)küte, ventilatsioon ja hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni paigaldamisel sisetingimustesse on Kiilto populaarseim toode ühekomponentne kiudtugevdatud hüdroisolatsioonimastiks Fibergum. Ehkki Eesti turul on see toode olemas juba aastast 2008 ning enamik ehitajaid on sellega tuttavad, tehakse siiski vahel toote kasutamisel mõningaid vigu.

    Hüdroisoleerimisel tehtavad põhivead:

    1. Aluspind jääb kruntimata või kasutatakse valet krunti.

    2. Aluspind on hüdroisolatsiooni kasutamiseks liiga niiske. Fibergumi kasutamisel peab aluspinna niiskus olema mitte kõrgem kui 90% RH.

    3. Hüdroisolatsiooni kiht on liiga õhuke. Hüdroisolatsioonimastiksit tuleb kindlasti kanda pinnale kahe kihina, kusjuures enne teise kihi pealekandmist peab esimene kiht olema täielikult kuivanud. Fibergumi esimene kiht kuivab 2 ja teine 6 tundi. Kindlasti tuleb kasutada ära toote etteantud kulunorm, milleks on põrandal 1 kg/m² ja seintel 0,8 kg/m². See tagab vajaliku etteantud minimaalse kihipaksuse, milleks on seintel 0,4 mm ja põrandal 0,5 mm.

    Paraku pole harvad juhud, kus seinad hüdroisolatsioonimastiksi alt läbi kumavad. Ebapiisav kiht Fibergumi ei anna aga aluspinnale kaitset. Hüdroisolatsioonist peab moodustuma paks kummilaadne kiht, mis tagab aluspinnale 100% veekindluse.

    4. Nurgad ja materjalide ühenduskohad on tugevduskangaga  tihendamata või paigaldatakse lohakalt, jättes sisse kortse, volte ja õhukotte. Samuti jäetakse kasutamata torude ümber toruläbiviigu tugevdustükid. Põhjuseks võib olla selles, et töö tundub liiga keeruline, puudulikud teadmised jm.

    Kiiltol pakkuda nurkade ja toruläbiviikude tihendamiseks mugav alternatiiv Kiilto Pro XPU liimhermeetik

    Tegemist on elastse liimhermeetik KIILTO Pro XPU massiga, millega saab lihtsalt ning kiirelt tihendada nurki, toruläbiviike ja materjalide liitekohti. Toodet kasutatakse siseruumides koos Kiilto ühekomponentsete hüdroisolatsioonimastiksitega. Mass kantakse pindadele silikoonipüstoliga ning viimistletakse spetsiaalse kummilabidaga, et pind jääks hüdroisoleerimiseks sile. Hüdroisoleerimisega võib alustada, kui pind on puutekuiv ehk umbes 10-15 minuti möödudes. See tähendab, et hüdroisoleerimisega saab alustada kohe, kui vannitoale on XPU massiga ring peale tehtud.

    Hüdroisoleerimiseks tuleb kanda pindadele kaks kihti Fibergum hüdroisolatsioonimastiksit ning seejärel saab alustada plaatimistöödega. Kiilto soovitab katta hüdroisoleeritud pinnad 100% keraamilise plaadiga, et vältida hüdroisolatsioonikihti mehaaniliste vigastuste ja UV-kiirguse eest.

    Lisainfo: info@floorcovering.ee

     

    Kuidas muuta hoone talvekülmadel energiasäästlikumaks?

    Keskendudes erinevatele õhuleketele hoonete konstruktsioonides, saab märkimisväärselt suurendada hoonete energiatõhusust. Järgnevalt räägime eelkõige akende tihendamisest, mis sageli võivad olla teostatud ebakorrektselt.

    Akende ja aknaraamide liitekohtade tihendamine

    Aknad paigutatakse sellesse tsooni, kus asub soojustus, et vähendada külmasildade tekkimist. Tavaliselt kasutatakse akna ja selle ümber oleva konstruktsiooni tihendamiseks polüuretaanvahtu, kuid ebakorrektse algse paigalduse korral võib see liitekoht muutuda õhku läbilaskvaks.

    Kui kuiv vahupind hiljem siledaks lõigatakse, võib tihendus jääda ebapiisavaks – õhk võib liikuda läbi polüuretaanvaus olevate aukude, mis võib olla tuntav isegi käega katsudes.

    Mõnikord üritatakse selliseid lekkeid parandada näiteks akrüüliga, kuid see pole antud olukorras sobiv lahendus. Akrüül on veepõhine, mis kuivades kokku tõmbub, ei ole piisavalt elastne ega ka piisavalt vastupidav võrreldes spetsiaalsete tihendusmaterjalidega. Konstruktsioonide liikumisel võib akrüüli kiht liitekohtadelt lahti tulla ja tekitades uusi õhulekkeid.

    Sisemine materjal peaks olema tihedam kui välimine

    Õige akna ja seina vahelise konstruktsiooni tihendamine eeldab, et seespool asuvad avaused oleksid kaetud materjaliga, mis on veeaurutihedamad kui välimised. Väljapoole tuleks tavaliselt paigaldada materjal, mis laseb veeauru paremini läbi, et vältida niiskuse kondenseerumist hoone konstruktsioonis, kuna niiskus võib põhjustada jäätumist ja külmasildu, suurendades hoone soojakadu. Selline pikaajaline niiskuse kogunemine võib soodustada ka hallituse teket, mis on kahjulik tervisele. Õige õhulekete tihendamine akende ja aknaraamide liitekohtades vähendab õhulekkeid, kust soe õhk välja pääseb ja külm õhk sisse. Samuti võivad soojus- või niiskusmuutustest tingitud deformatsioonid põhjustada ehitusmaterjalide pragunemist.

    Kiilto uus Airseal Flex

    Kiilto uus hermeetik Airseal Flex takistab veeauru liikumist ning on eriti energiatõhus. Toode on efektiivne veeauru liikumise takistamisel ning tagab erakordselt kõrge energiatõhususe, kuna see ei lase sooja õhku eluruumidest välja ega luba külma õhku ja niiskust sisse. Samuti pakub see radoonikaitset, mis võib levida eluruumidesse just läbi õhulekete. Airseal Flex parandab ka üldist siseõhukvaliteeti, kuna tihendatud liitekohtade kaudu ei pääse siseruumidesse tolmu ega teisi peenosakesi.

    Airseal Flex’il on suurepärane kleepuvus mitmesuguste materjalidega nagu puitlaastplaat, vineer, tellis, betoon, roostevaba teras, tasanduskihid ja tavalised siseruumides kasutatavad veepõhised seinavärvid. Võrreldes erinevate teipidega on sellel kindlasti parem nakkuvus, kuna aluspinnad ei pruugi olla ideaalselt tolmuvabad. Airseal Flex vedela hermeetikuna nakkub hästi erinevate pindadega. Kui aluspind on väga poorne, soovitatakse parema nakke saamiseks kasutada Kiilto Fibergum Primerit vahekorras 1:1 veega. Airseal Flex on varustatud fiiberkiududega, tagades kuivanud tihenduskihile suurepärase elastsuse ja vastupidavuse.

    Toote soovitatav kasutustemperatuur jääb vahemikku 15–25 kraadi, kuivamisaeg sõltub tingimustest ja kihi paksusest (4–24 tundi). Tihenduskihi soovitatavaks paksuseks on umbes 1 mm (pragude katmiseks 2 mm), oluline on kanda materjali ühtlaselt. Probleemsetesse piirkondadesse tuleks kanda vähemalt kaks kihti hermeetikut, teise kihi võib peale kanda, kui esimene on täielikult kuivanud. Vajadusel võib Airseal Flex’i kasutada koos Kiilto butüüllindi või nurgatugevduslindiga, eriti juhul, kui konstruktsioonis võib toimuda oluline liikumine.

    Pärast kuivamist tuleks Airseal Flex’iga töödeldud pind üle tasandada nt niiskuskindla valmispahtliga ja värvida, kuna katmata pinna mehaaniline ja UV-vastupidavus on piiratud.

    Liitekohtade tihendamine väljastpoolt

    Väljaspool asuva aknavuugi tihendamine on samuti oluline. Siin tuleks tagada, et välimine materjal poleks aurutihedam kui sisemine, võimaldades niiskusel väljuda. Eriti külmades tingimustes peaksid välised kihid olema auru läbilaskvamad kui sisekihid, võimaldades niiskusel aurustuda ja mitte koguneda. Välise tihendamise peamine eesmärk on tuulepidavus. Üldiselt pakutakse väljastpoolt tihendamiseks teipe, millel on liim tagumisel küljel, mida on võimalik ühendada akna ja seina konstruktsioonile. Ka teipe tuleks kaitsta päikese ja muude ilmastikumõjude eest, nagu ka polüuretaanvahtu, kuna need ei talu UV-kiirgust. Tihendusmaterjalide katmiseks sobivad ilmastikukindlad fassaadimaterjalid nagu puitlaudis, krohv, fassaadiplaadid jt.

     

    Lisainfot Airseal Flex’i kohta vaata siit: https://floorcovering.ee/toode/kiilto-pro-airseal-flex-ohulekete-tihendamiseks/

     

    Kiilto Pro Cut Protect – uuenduslik teip vannitoa hüdroisolatsioonikihi kaitseks

    Vannitoa pika kasutamise jooksul võib silikoon vajada väljavahetamist. Tavaliselt kestab silikoon umbes viis aastat, kuid halva ventilatsiooni korral võib tekkida vajadus silikoon välja vahetada ka varem. Selleks, et vältida hüdroisolatsioonikihi kahjustamist silikooni väljavahetamise käigus, on Kiilto turule toonud innovaatilise teibi, mis mängib olulist rolli silikooni vahetamise protsessis.

    Uus toode Kiilto valikus on Kiilto Pro Cut Protect, iseliimuv teip hüdroisolatsioonikihi kaitseks. See spetsiaalne lõikekindel teip kinnitatakse kuivanud hüdroisolatsioonipinnale enne plaatide paigaldamist, tagades, et hüdroisolatsioonikihti ei vigastata hilisema silikooni vahetamise käigus.

    Selle teibi oluline omadus seisneb mitte ainult hüdroisolatsiooni kaitsmises, vaid see takistab ka niiskuse kogunemist seinaplaatide taha. Tavaliselt paigaldatakse silikoon selliselt, et see surutakse plaadivuugi põhja, mis takistab plaatide taha sattuval veel liikuda trappi, seega hakkab vesi kogunema alumiste seinaplaatide taha.

    Õige silikooni paigaldus näeb ette, et silikooni taha jäetakse õhuvahe, siis ei ole ohtu, et vesi koguneb plaatide taha. Seda riski aitab vältida Kiilto Pro Cut Protect teip, mis takistab silikooni surumist vuugi põhja. Teibi struktuur töötab „võrguna“, mis tähendab, et vesi jookseb teibist läbi. Seoses sellega ei teki ka ohtu, et vesi koguneb teibi või plaatide taha.

     

    Toote omadused:

    • Lihtne ja kiire paigaldamine – kantakse kuivale hüdroisolatsioonipinnale enne plaatimist.
    • Lõikekindel teip väldib hüdroisolatsioonikihi võimalikku kahjustamist silikooni väljavahetamise käigus.
    • Takistab niiskuse kogunemist alumiste seinaplaatide taha.
    • Ühildub Kiilto hüdroisolatsioonisüsteemidega.
    • Saadaval rullis mõõtudega 40 mm x 15 m.

     

    Kiilto Pro Cut Protect teip on innovaatiline lahendus, mis aitab säilitada sinu vannitoa pikemat eluiga ning vältida võimalike niiskuskahjustusi plaatide taga, mis võivad tekkida, kui silikooni vahetuse käigus hüdroisolatsioonikihti vigastada.

     

    Täpsem info toote kohta SIIT: https://floorcovering.ee/toode/kiilto-pro-cut-protect-iseliimuv-teip-hudroisolatsioonikihi-kaitsemiseks/

     

    Soojuskao allikad, mis jäävad sageli märkamatuks

    Õhuleketele tähelepanu pööramine on võtmeks hoone energiatõhususe olulisele parandamisele. Selles artiklis käsitleme olulisi punkte, mis sageli jäävad tähelepanuta. Õhulekked saab kergesti likvideerida spetsiaalse Kiilto hermeetikuga, mis on mõeldud just selleks otstarbeks.

    Akende ja aknaraamide ühenduskohad

    Tavaliselt täidetakse akna ja selle raami vaheline avaus paigaldamisel polüuretaanvahuga. Kui paigaldus ei toimu korrektselt, võib see ühendus olla õhulekkele avatud. Peale kuivanud vahu lõikamist ei pruugi ühendus jääda õhukindlaks. Õhk võib liikuda läbi väikeste avade vahu sees. Õhulekkeid on sageli tunda ka lihtsalt käega katsudes.

    Mõnikord parandatakse selliseid lekkeid akrüüliga, kuid see pole õige lahendus, kuna akrüül on vähem elastne kui spetsiaalsed tihendusmaterjalid. Konstruktsiooni liikumise korral võib akrüül lahti tulla või praguneda, põhjustades uusi õhulekkeid.

    Uste ja ukseraamide ühenduskohad

    Uste paigaldamisel tekivad sarnased probleemid nagu akendega. Oluline on tihendada ka ukse lävepaku ühenduskoht põrandakonstruktsiooniga. Pelgalt põrandakatte pealne tihendus võib tähendada, et õhk liigub põrandamaterjali all edasi, põhjustades külma tunnet jalge all.

    Põrandate ja seinte ühenduskohad

    Põrandate ja seinte vahelised avad põhjustavad probleeme eriti betoonpõrandate puhul. Betoon valatakse nii, et jääb väike vahe seina ja põranda vahele, kuid kuivades võib see vahe veelgi laieneda, luues õhulekkeid.

    Puitkarkassiga põrandakonstruktsioonidel võib kasutada õhutõkkeid, näiteks õhutõkkepaberit, aga eri ajastutest pärinevate juhiste ja paigaldusprobleemide tõttu ei pruugi lõpptulemus tegelikult jääda kuigi õhutihe.

    Seinte ja lagede ühenduskohad

    Sarnaselt põrandatega võivad ka seinte ja lagede liitekohad olla õhulekke allikaks, isegi kui kasutatakse õhutõkkekihte. Lõpptulemus ei pruugi olla õhutihe kuna lagedele paigaldatav auru- või õhutõkkekiht ei pruugi olla piisavalt tihedalt seinakonstruktsiooni küljes.

    Torude läbiviigud

    Torude läbiviikude ümbruses tekivad õhulekked sageli suurte avade tõttu, mida torud või juhtmed ei suuda täielikult täita. Lisaks ei tihendata läbiviike piisavalt.

    Lahenduseks on Kiilto uus Airseal Flex – hermeetik, mis takistab veeauru liikumist ning säilitab sooja õhu eluruumis, ega lase külma õhku ruumi sisse. See tagab ka üldiselt parema siseõhukvaliteedi, sulgedes õhulekkeid, mis võivad tuua sisse tolmu ja muid osakesi.

    Kiilto Pro Airseal Flex nakkub hästi enamiku materjalidega ja kuivab sõltuvalt tingimustest 4-24 tundi. Toodet tuleks kasutada vähemalt kahes kihis, lastes esimesel kihil enne teise pealekandmist täielikult kuivada. Vajadusel saab toodet paigaldada ka koos Kiilto nurgatugevduslindi või butüüllindiga suurema tugevuse saavutamiseks, seda juhul, kui konstruktsioonis toimub märkimisväärne liikumine. Peale kuivamist tuleb toode katta, kuna katmata jätmine piirab selle vastupidavust mehaanilistele kahjustustele ja UV-kiirgusele.

    Lisateavet toote kohta leiate SIIT: https://floorcovering.ee/toode/kiilto-pro-airseal-flex-ohulekete-tihendamiseks/

    Orienteerumine Kiilto hüdroisolatsioonitoodete valikus

    Märjad ruumid nagu vannituba ja duširuum vajavad enne plaatide paigaldamist hüdroisoleerimist, mis kaitseks ehitist ja selle konstruktsioone vee ning niiskuse kahjuliku mõju eest. Millist hüdroisolatsioonitoodet Kiilto valikust eelistada?

    Fibergum, turul aastast 2008

    Kõige klassikalisem ja Kiilto hüdroisolatsioonilahendustest kõige kauem turul olnud Kiilto Fibergum hüdroisolatsioonimastiks  on hinnalt soodsaim, ühekomponentne kiudtugevdatud hüdroisolatsioonimastiks, mis paigaldatakse niiskete ruumide seina- ja põrandaplaatide alla. Hüdroisolatsioonimastiks on mõeldud kasutamiseks sisetingimustes ehk aastaringselt köetavates vannitubades, duširuumides ja saunades ent ei sobi kasutamiseks kohtades, mis on pidevalt vee all nagu basseinid või juhul, kui temperatuur tõuseb üle +60°C nagu sauna leiliruumide seintel. Kiilto Fibergumi paigaldamine on uutest süsteemidest mõnevõrra töömahukam, kuna eeldab tugevduskangaste ja läbiviikude paigaldamist ning mastiksi kahte kihti seinale rullimist, mis nõuab omajagu kuivamisaega – esimese kihi puhul kaks, teise puhul kuus tundi. Samas on tegemist tootega, mis ei kuiva liiga kiirelt ehk ka algajate jaoks on lihtsam, sest mastiksit paigaldades ei pea kiirustama. Kiilto Fibergumi paigaldatakse niiskes ruumis kasutatavale betoonile, tellistele, tsemendipõhistele tasandussegudele ja ehitusplaatidele, mis on eelnevalt Fibergum Primer nakkedipersiooniga töödeldud.

    Külmumiskindel ja kiiresti kuivav Keramix

    Kui vannitoa remondiga on kiire, aga eelistate hüdroisolatsiooni paigaldamisel klassikalist rullimismeetodit, tasub mõelda Keramix süsteemile, mille kuivamisaeg on Fibergumist oluliselt kiirem – esimesel kihil üks tund ja teisel 1,5 tundi. Seega on kiirematel ehitusmeestel võimalik vannitoaremont valmis saada ühe päevaga! Keramix on Kiilto hüdroisolatsioonitoodetest ainsana külmumiskindel ja jäätumistestitud ning sobib sise- ja välistingimustesse, sealhulgas ka aastaringselt mitteköetavatesse suvemajadesse, terrassidele ja treppidele.

    Toote kiirem kuivamine tuleneb kahekomponentsusest ehk Keramix vajab eelnevat kokkusegamist, mis omakorda tähendab ka kiiremat tegutsemisvajadust, kuna mastiks on pärast segamist kasutuskõlblik 45 minuti jooksul. Samas lisab mugavust, et torude läbiviikude jaoks pole vaja osta eraldi kangatükke, vaid need saab isoleerida paksema Keramix pastaga.

    KeraSafe’i abil valmib vannituba loetud tundidega

    Kiilto kõige uuema hüdroisolatsioonisüsteemiga Kiilto KeraSafe edeneb vannitubade remont kõige kiiremini. Mastiksi rullimise asemel spetsiaalse KeraSafe Speed liimiga seinale kleebitav veetõkkekangas teeb töö kiireks ja lihtsaks ning on kõigile jõukohane. KeraSafe süsteemi puhul võib plaatimistöödega alustada seintel koheselt ja põrandatel kahe tunni pärast peale kanga liimimist. Kasutades plaatimiseks Kiilto Kerapid DF kiirkivinevat plaatimissegu on võimalik pinnad vuukida juba kahe tunni pärast.

    Kiilto hüdroisolatsioonisüsteemid nagu Fibergum, Keramix ja KeraSafe pakuvad lahendusi erinevate niiskete ruumide kaitseks. Valiku tegemisel tuleks arvesse võtta mitmeid aspekte vastavalt ehituse eripärale ning ajalisele raamile, mida remonditöödeks planeeritud on.

    Klassikaline ühekomponentne Fibergum on vastupidav ja sobilik enamikesse siseruumidesse. Samas nõuab see veidi rohkem aega kuivamiseks ning paigaldamiseks võrreldes teiste süsteemidega.

    Keramix on kiirema kuivamisajaga ning külmumiskindel süsteem, mis sobib ideaalselt olukordadesse, kus aega on vähe ning soovitakse remondiga kiirelt valmis saada.

    KeraSafe lahendus on toonud aga uudse lähenemise hüdroisolatsioonile, võimaldades väga kiiret valmimisaega.

    Oluline on valida hoolikalt vastavalt vajadusele ning objekti ja ehitusprotsessi eripärale, et tagada parim kaitse niiskuse ja veekahjustuste eest. Kiilto pakutavad erinevad hüdroisolatsioonilahendused annavad võimaluse leida sobivaim lahendus igale olukorrale, pakkudes tõhusat kaitset niisketes ruumides.

    Küsimuste korral pöörduge: info@floorcovering.ee

     

    Ülikiire liimhermeetik Kiilto Pro Speed

    Kiilto Pro Speed on suurepärane liimivalik näiteks tualettruumis WC-poti kinnitamiseks või kergvaheseinte raamide liimimiseks ümbritsevate betoonkonstruktsioonide külge.

    Kiilto Pro Speed liimib eriti kiiresti. See tähendab, et liimiliite struktuuriline tugevus kujuneb välja palju kiiremini kui teiste liimhermeetikute puhul.

    „Toote kiired liimivad omadused pakuvad selget lisaväärtust nii ehitajatele kui ka nende klientidele. Näiteks Kiilto Pro Speedi´ga vannitoaremondi käigus WC-poti kinnitamine tähendab seda, et vannituba saab kiiremini valmis,“ selgitas Kiilto tootejuht Saana Leppänen.

    Kiilto Pro Speed´i saab edukalt kasutada ka (teaduslikult tõestatud) akustilise vuugitihendi asemel.

    Soovisime oma klientide elu lihtsamaks muuta uue ja täiustatud hermeetikute valikuga. Nüüd on õige toote valimine veelgi lihtsam.

    „Kiiltol on üle 100 aasta pikkune ajalugu ja me oleme liimaineid tootnud juba alates ettevõtte esimestest tegevuskümnenditest. Me teame, millistele nõuetele peavad liimhermeetikud vastama ja oleme peensusteni kursis nende erinevate kasutusaladega,“ selgitas Leppänen.

    Toote omadused:

    • elastne liimi- ja tihendusmass puidu, betooni, kivi ja klaasi ning erinevate metallide ja plastide liimimiseks ja tihendamiseks
    • konstruktsioonvuukide helikindlaks tihendamiseks
    • sidumine aluspinnaga 15-20 min jooksul
    • ülevärvitav levinumate veebaasil värvidega
    • sobib märgadesse ruumidesse
    • kõrgeim ehitusmaterjalide emissiooniklass M1
    • kulu 5 x 5 mm vuuk, u. 12 m/padrun
    • kuivamisaeg 3 mm/p, u. 10 mm/7 p
    • sise- ja välistingimustesse, vastupidavus -40 kuni +90  ͦC
    • värvus valge
    • pakend: 290 ml/padrun

    Hallitus – millest see tekib?

    Suure tõenäosusega on meist paljud hallituse probleemiga kokku puutunud ning murdnud oma pead, miks ja kuidas see on tekkinud. Kui vannitoa erinevatesse liitekohtadesse kasutatakse silikooni, siis üsna tihti juhtub, et vanni, kraanikausi või dušinurga serva paigaldatud silikoonil näeb ajapikku hallitustäppe.

    Millest tekib üldse hallitus? Hallitusseente eosed vajavad eluks niiskust, soojust ning toitu naha- ja seebitükikeste, tolmu ja mustuse näol. Siseruumides tekib hallitus peamiselt ebapiisava või olematu ventilatsiooni või liigse niiskuse tulemusel. Seega ongi kõige soodsam koht hallitusele just niisked ruumid.

    Kui hallitusele on keskkond soodne, siis tihtipeale tekivadki esimesed märgid silikoonile ja vuugile ja seda ikka kohtades, kus pinnad puutuvad kokku pidevalt veega, mustusega, pesuvahenditega jne. Kui soodsates tingimustes ehk siis puhtas, soojas ja hea ventilatsiooniga vannitoas püsib silikoon näiteks kenana kuni viis aastat, siis mõnikord kipub silikooniriba muutma värvi ja määrduma liiga kiiresti. Miks? Esmalt kiputakse süüdistama ikka toodet, kuid põhjus on tegelikult juba öeldud: sellises pesuruumis pole tõenäoliselt piisavalt hea ventilatsioon ning teiseks tuleks kasutada efektiivseid silikooni jaoks mõeldud puhastusvahendeid. Silikooni paneb hallitama seda ümbritsev liigniiske keskkond ja sellele pidevalt sattuv mustus, mitte silikoon ise ei hallita. Heaks võrdluseks võiks vaadata silikooni riba näiteks vannitoa teises seinas, mis pesuvee ja mustusega kokku ei puutu, ilmselt leiate, et sellel hallitusmärgid täiesti puuduvad ja silikoon on kaunis ka peale mitmeid aastaid.

    Selge on see, et dušinurk vajab regulaarset puhastamist, kuid kui silikoonile on hallituse märgid juba tekkinud, võiks proovida nende eemaldamist desinfitseerivate kloori sisaldavate vahenditega. Kui aga peale puhastamist sama mure naaseb ning hallitustäpid on kiired silikoonile tagasi tulema, tuleks hakata otsima siiski probleemi tekkekohta. Üheks võimaluseks on kergitada ruumi temperatuuri ning parandada õhuliikuvust, sest nagu juba öeldud, siis hallitus elab enamasti sellistes kohtades, kuhu koguneb hallitusseenetele meeldiv niiskus, seebijäägid ning tolm. Korduva probleemi puhul või kui puhastamine ei õnnestu, võiks mõelda ka silikooni väljavahetamisele.

    Järgmises postituses räägime täpsemalt milliseid puhastusvahendeid võiks vannitoa igapäevahoolduseks kasutada ning millised võtta appi siis, kui hallitus on juba tekkinud.

    Kuidas ja millega hooldada vannituba, et vältida hallituse teket?

    Hallitustäpid vannitoa seinakattel, seina ja põranda liitekohtades oleval silikoonil või keraamiliste plaatide vuukidel on inetud ning tekitavad ebameeldiva enesetunde. Kas see näitab, et minu vannituba on räpane? On see tervisele ohtlik? Kas seda on võimalik eemaldada? Kuidas hallitust ja mustust edaspidi edukalt vältida?

    Vannitoa hallitusevaba hoidmine sõltub oluliselt puhtusest. Samuti võivad vannitoavaip, käterätikud, vannimatt ja dušikardin muutuda soodsateks tingimusteks hallituse kasvamiseks, kui neid ei pesta regulaarselt. Samuti põhjustavad pikka aega niisked tekstiilid halba lõhna suletud ruumis.

    Mopid ja kaabitsad mängivad samuti olulist rolli, kuna need aitavad pärast duši all käimist seintel, põrandal ja uksel kogunenud vett ära pühkida või rätikuga kuivatada, vähendades seeläbi oluliselt vee kondenseerumist ja ruumi niiskustaset. Samuti suurendab vannitoas väga kuuma veega duši all käimine niiskustaset. Soovitatav on eelistada jahedamat vett niiskuse vähendamiseks.

    Aga mida teha, kui hallitus on juba tekkinud? Esimene samm pärast hallituse avastamist peaks olema pindade põhjalik puhastamine ja ruumi korralik õhutamine. Hea uudis on see, et Kiilto puhastusvahendite abil saab tõhusalt lagundada ja eemaldada hallitusplekke, baktereid, seeneeoseid, erinevaid viiruseid ning samuti vabaneda ebameeldivast lõhnast vannitoas.

    Oluline on märkida, et vannitoa hooldamine ei tähenda nädalast mitmetunnist küürimist, vaid õige tootevaliku korral piisab harvematest regulaarsetest suurpuhastustest. Kiilto valikus on mitmesuguseid tõhusaid vahendeid seebijääkidest, hallitusest, roostest ja lubjajääkidest vabanemiseks. On olemas vuugitäidistele ja keraamilistele plaatidele mõeldud mustusthülgavaid kaitsevahendeid, tõhusaid põrandatrappide pesuvahendeid ning tooteid, mis vähendavad pindade libedust.

    Samuti on saadaval igapäevaseks hoolduseks mõeldud vahendid, kuid on oluline jälgida, et ei kasutataks liiga happelisi või klooripõhiseid puhastusvahendeid, kuna need võivad kahjustada tsemendibaasil vuugitäidist. Lisaks ei ole soovitatav kasutada liiga tugevat mehaanilist hõõrumist silikoonvuukide puhul, kuna see võib kiirendada hallitusvastaste lisandite lagunemist.

     

    Vaata järele milliseid tooted hallituse eemaldamiseks kasutada ja kuidas hooldada vannituba regulaarselt SIIT