Autor: Mehis

Kõik elusolendid vajavad elamiseks sobivaid tingimusi: taimed vajavad valgust ja vett, seened aga näiteks niiskust. Inimestelgi on omad eelistused, milles nad kõige paremini end tunnevad. Üks tegur, mis meid oluliselt mõjutab, on aga õhuniiskus. Allpool räägimegi sellest, milline peaks olema normaalne õhuniiskus ja kuidas seda saavutada. Samuti kuidas käituda liigniiskuse korral, mis on meie kodudes tihitipeale kurjajuureks ja millised on sellisel juhul ennetusmeetmed.

Mis see õhuniiskus üldse on?

Õhuniiskus on õhu füüsikaline omadus, mis eksisteerib koos temperatuuri ja rõhuga. See ei teki kuskilt eraldi, vaid on õhu loomulik osa ja seda tähistab veeauru hulk õhus.

Mida soojem on temperatuur, seda rohkem veeauru õhk suudab sisaldada, seega on soojem õhk niiskem. Mis tähendab ühtlasi ka seda, et tänasel suviselt soojal temperatuuril on meie elamises niiskustase tunduvalt kõrgem, kui see oli talvel. Külmem õhk sisaldab vähem veeauru, mistõttu tundubki talvel õhk kuivem kui suvel. Näiteks pikalt kütmata hoonetesse sisse astudes tunneme samuti jahedust ja niiskust. Kui ahi või kamin kütte sisse saab, muutub õhk soojemaks ja suudab rohkem niiskust siduda, mistõttu ka algne niiske tunne kaob.

Õhuniiskust saab väljendada kahe viisi – suhtelise või absoluutse õhuniiskusena. Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru tihedust õhus, mõõdetuna grammides ruutmeetri kohta. Suhteline õhuniiskus, mida väljendatakse protsentides, näitab vee hulka, mida õhk suudab teatud temperatuuril siduda.

Kuidas mõõta õhuniiskust?

Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetriga. Mõned termomeetrid on samuti varustatud hügromeetriga, mis näitab nii temperatuuri kui ka suhtelist õhuniiskust. Mõõtmine on eriti oluline, kui inimestel on terviseprobleemid nagu hingamisteede ja kopsuhaigused. Õige õhuniiskuse hoidmine on väga oluline ka näiteks muusikariistade, nagu näiteks klaverite, puhul.

Aga milline on siis normaalne õhuniiskus?

Inimese jaoks on optimaalne õhuniiskus 40-60%. See vahemik on tervise ja heaolu seisukohalt kõige sobivam, pakkudes parimat hingamismugavust ja kehalist heaolu. Liiga kuiv õhk (alla 20-25%) võib soodustada tolmulestade paljunemist ja kahjustada limaskesti, põhjustades terviseprobleeme ja hingamisraskusi. Liiga niiske õhk (üle 70-75%) soodustab hallitusseente kasvu eluruumides ja võib halvendada ka inimese enda tervist, mõjutades näiteks higistamise regulatsiooni, tekitades allergiat jne.

Millest siis sõltub õhuniiskus?

Õhuniiskust mõjutavad välistemperatuur ja üldine kliima. Õhuniiskus on seotud temperatuuriga ja seda saab reguleerida kodus ventilatsiooni ja kütmise abil. Elamu tüüp ja selle ventilatsioonisüsteem mängivad samuti olulist rolli. Näiteks võib betoonist kortermaja vahetatud akendega vajada erinevat ventilatsiooni kui puitmaja. Keskküte, mida me tihtipeale ise reguleerida ei saa, mõjutab samuti õhuniiskust.

Kuidas saavutada kodus optimaalne õhuniiskus?

Optimaalse õhuniiskuse saavutamine sõltub aastaajast ja elamu tüübist. Õnneks on mitmeid seadmeid, mis aitavad sobivaid tingimusi luua. Toome allpool välja mõned neist:

1. Õhuniisutaja:

Kui õhk on liiga kuiv (alla 40%), aitab õhuniisutaja, mis lisab õhku veeauru. Valige masin vastavalt oma vajadustele – suuremad mudelid sobivad kontoritesse ja suurematesse ruumidesse, väiksemad öökapile. Pidage silmas energiasäästlikkust ja müra taset ning veepaagi suurust. Kui tubade uksed on pidevalt avatud, siis reeglina tuleb valida masin mitte täpselt toa ruutmeetritele vaid võimsam.

2. Õhukuivati:

Kui õhk on liiga niiske (üle 65-70%), on vaja õhukuivatit. Väikestes ruumides võib piisata niiskuseimajast, suuremates ruumides on vajalik elektriline õhukuivati. Valige mudel vastavalt ruumi suurusele ja võimsusnõuetele. Eriti oluline on õhukuivati niiske elamispinnaga ruumides nagu näiteks soklikorruse korterites, siis tuleks ebapiisava ventilatsiooni korral kasutada õhukuivatit pidevalt.

Kõige lihtsam õhuniiskuse tuvastamiseks on soetada õhuniiskuse mõõtja. Tervise seisukohalt ei ole kumbki hea – liiga madal, ega ka liiga kõrge õhuniiskus – mõlemad võivad tekitada terviseprobleeme. Küll aga eluruumides on jällegi liigniiskus see kõige suurem kurjajuur.

Nagu juba eelnevalt öeldud, siis liigne niiskus eluruumides võib tekitada mitmeid probleeme, millest kõige tavalisemad on hallituse teke, millest tulenevalt tekib kopituse lõhn, terviseprobleemid jne.

Olulisimaks ennetusmeetmeks on see, kui juba kodu ehitamisel või renoveerimisel kasutatakse õigeid materjale, seda just eelkõige vannitoas ning planeeritakse ja paigaldatakse elamisse õige ventilatsioon, mis aitab vähendada niiskuskoormust ja varustada kodu puhta õhuga.

Kvaliteetsed tooted vannitoa renoveerimiseks leiad siit: https://floorcovering.ee/tootekategooria/ehituskeemia/

Vaata siit järele, milliseid tooteid hallituse eemaldamiseks kasutada: https://www.kiilto.ee/wp-content/uploads/sites/8/2023/04/plaaditud-vuugitud-ja-silikoonitud-pinna-hooldusjuhis.pdf

Keskkonnasäästlikkus on tänapäeval üha olulisem teema, eriti ehitusvaldkonnas. Üheks oluliseks sammuks säästva ehitamise suunas on jäätmete tõhus utiliseerimine ja ringlussevõtt. Paljud ehitusettevõtted ja koduehitajad seisavad silmitsi küsimusega, kuidas käsitleda ülejäänud materjale ja poolikuid tooteid, mis jäävad pärast töö lõppu järele.

Ilmselge on, et kui ehitustööde käigus jääb üle poolikuid tooteid, siis alati ei olegi mõistlik neid minema visata. Kui säilitada tooteid juhistele vastavalt, saab neid kasutada ka järgmistel ehitusprojektidel, seda just väiksematel parandustöödel. Küll aga saavad jäägid ilmselt probleemiks siis, kui neid koguneb juba liialt palju. Samuti tuleks arvestada, et paljudel toodetel peale pakendi avamist säilivusaeg lüheneb paarile kuule, ega vasta enam pakendil märgitule.

Kui ehitustöö lõpetamisel jääb üle poolikuid tooteid nagu liime, segusid, tihendusmasse või muid ehituskeemiatooteid, on oluline neid õigesti käidelda. Eestis on ehitusprahi kõrvaldamine reguleeritud ja see ei tohi sattuda olmeprügi hulka. See kehtib eriti keemiliste ainetega, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

Seetõttu on oluline, et tarbijad viiksid üle jäänud tooted jäätmejaama, kus neid saab ohutult käsitseda ja utiliseerida. Siin on mõned põhjused, miks on oluline järgida õiget utiliseerimisprotseduuri:

1. Keskkonnaohutus: Keemiatooteid ei tohi kunagi visata olmeprügi hulka, valada kanalisatsiooni, matta maha, visata õue maapinnasele ega põletada. Need võivad põhjustada keskkonnasaastet ja kahjustada looduskeskkonda ning inimeste tervist.

2. Seaduslikud nõuded: Eestis kehtivad seadused ja määrused ehitusjäätmete kõrvaldamise kohta ning ehitusprahi ebaõige käitlemine võib kaasa tuua trahvid.

3. Ringlussevõtt ja taaskasutus: Paljude Kiilto toodete pakendid on ringlussevõetavad või taaskasutatavad. Nende õige utiliseerimine võimaldab neid uuesti töödelda ja vähendada keskkonnamõju.

4. Turvalisus ja teadlikkus: Tarbijad peavad olema teadlikud õigetest käitumisviisidest ehitusjäätmete käitlemisel, et tagada nende enda ja ümbritseva keskkonna ohutus.

Ohtlike jäätmeid sh ehituskeemiat, saavad erakliendid viia jäätmejaamadesse ise. Lisaks on tehtud eraklientidele vallaelanikena piirkoguses ohtlike jäätmete ära andmise võimalus tasuta.

Näiteks Ragn-Sells jäätmejaamade asukohad leiate siit: https://www.ragnsells.ee/erakliendid/jaatmejaamad/

Kuna jäätmejaama tasuta teenused on mõeldud eraklientidele mitte ettevõtetele, siis ettevõtted saavad tellida Ragn-Sells ohtlike jäätmete äraveo teenuse:

https://www.ragnsells.ee/service2b/ohtlike-jaatmete-kogumislahendused/

Ehitusest järele jäänud toodete utiliseerimiseks soovitame täpsemalt uurida, kus asub teile lähim jäätmejaam ja kuidas on reguleeritud jäätmete utiliseerimine valla elanikele ning sealsetele ettevõtetele.

Meie toetame jätkusuutlikku ehituspraktikat ja julgustame tarbijaid vastutustundlikule käitumisele. Ärge jätke oma ehitusjäätmeid olmeprügisse või sokutage neid metsa alla ega põletage – veenduge, et viite need jäätmejaama vastavalt juhistele, et aidata kaasa keskkonnakaitsele ja ohutule keskkonnale.

Liigne niiskus eluruumides võib tekitada mitmeid probleeme, millest kõige tavalisemad on hallituse, struktuurikahjustuste ja isegi terviseprobleemide tekkimine. Käesolevas artiklis vaatleme, kuidas liigne niiskus mõjutab eluruumi ja seal olevaid esemeid ning milliseid meetmeid saab võtta selle vältimiseks ja lahendamiseks.

Liigne niiskus loob ideaalse keskkonna hallituse tekkeks. Need mikroorganismid võivad levida nii seintele, lagedele kui ka mööblile ja tekstiilidele. Hallituse esinemine mitte ainult ei kahjusta pindu, vaid võib ka halvendada siseõhukvaliteeti ja põhjustada terviseprobleeme.

Liigne niiskus võib põhjustada struktuurikahjustusi, eriti puidust konstruktsioonides. Pikaajaline niiskuse mõju võib põhjustada puidu mädanemist, karkassi deformatsiooni ja isegi konstruktsioonide nõrgenemist ning lagunemist. See omakorda võib suurendada remondi- ja hoolduskulusid.

Niiskus ei mõjuta ainult puitkonstruktsioone, vaid võib kahjustada ka metalliosi, nagu torud, kinnitusdetailid ja elektriseadmed. Metalli korrosioon võib põhjustada lekkeid, elektrikatkestusi ja muud tõsist kahju, mis võib ohustada nii inimeste turvalisust kui ka vara.

Liigne niiskus võib põhjustada ka ebameeldivaid lõhnu ja õhukvaliteedi halvenemist. Niiske keskkond soodustab bakterite ja hallituse teket, mille tagajärjel võib tunda ebameeldivat kopituse lõhna. Lisaks võib niiske õhk põhjustada ka hingamisprobleeme ja allergiaid.

Liigse niiskuse vältimise meetmed:

1. Õige ventilatsioon:

Tagage piisav ventilatsioon kõikides eluruumides, eriti niisketes ruumides, nagu vannituba ja ka köök. Hea ventilatsiooni puudumine võib tekitada tõsiseid probleeme ja nn seisvat õhku. Ka siis kui ventilatsioon on olemas, aga korteris/ruumis puudub värske õhu sissevool, siis sellisel juhul ei ole ventilatsioonist mingit kasu. Teatud olukorras on abiks ka regulaarne akende avamine või värske õhu tuulutusklappide paigaldus akendele, et tagada õhu liikumine ja liigse niiskuse eemaldamine, kuid üldiselt on selline lahendus ikkagi puudulik, kuna värske õhu sissevool on läbi tuulutusklappide ebapiisav. Kui aknale tekib kondents, või veelgi hullem – aknalauale „vee loik“ siis on see selge märk ruumi liigsest niiskusest. Pikapeale, kui kondentsi regulaarselt aknaraamidelt ja -nurkadest ei eemalda, võib kondentsi kogunemiskohtades märgata lõpuks hallitust.

2. Veelekete kiire likvideerimine:

Parandage kiiresti kõik võimalikud veelekked, et vältida niiskuse sattumist konstruktsioonidesse ja pindadesse. Ennetav hooldus vähendab niiskuskahjustuste riski.

3. Niiskuse tõkestamine:

Kasutage ehituse või remondi käigus õigeid materjale, ühte ja samasse süsteemi kuuluvaid tooteid, mis on omavahel testitud ning tootjapoolseid tööjuhiseid, eriti niisketes ruumides, nagu vannituba (vt Kiilto hüdroisolatsionitooteid SIIT) ja kelder. Hüdroisolatsiooni ja niiskustõkke abil saab vältida vee- ja niiskuse läbitungimist aluspõrandatesse ja seintesse.

4. Õhukuivati kasutamine:

Kasutage vajadusel õhukuivatit, et eemaldada liigset niiskust õhust ja säilitada sobiv niiskustase eluruumis. See on eriti oluline kõrge niiskusega ruumides, puuduliku ventilatsiooni korral või vihmaperioodidel. Tihtipeale peetakse piisavaks, kui õhukuivatit kasutatakse peale dushi all käimist, tegelikult aga, kui tegemist on niiske elamispinnaga näiteks soklikorrusel, siis tuleks ebapiisava ventilatsiooni korral kasutada õhukuivatit pidevalt.

Kõige lihtsam liigse õhuniiskuse tuvastamiseks on soetada õhuniiskuse mõõtja. Liigseks õhuniiskuseks peetakse väärtust, mis on kõrgem kui 60%.

5. Regulaarne hooldus ja kontroll:

Tehke regulaarselt hooldustöid ja kontrollige ruume, kus niiskuskahjustuste oht on suurem. Varajane avastamine ja probleemide lahendamine aitavad vältida suuremaid kahjustusi ja kulukaid remonditöid.

Vaata järele milliseid tooted hallituse eemaldamseks kasutada ja kuidas hooldada vannituba regulaarselt SIIT

Kokkuvõttes on liigne niiskus eluruumides potentsiaalne oht nii vara kui ka tervise jaoks. Õigeaegne ennetamine ja kvaliteetsete materjalide ja õigete meetmete rakendamine on võtmetähtsusega, et vältida probleemide tekkimist ja tagada eluruumi turvalisus ja mugavus.

Kaasaegses ehituses on plaaditud pinnad muutunud peaaegu kohustuslikuks elemendiks, olgu siis kodu renoveerimisel, uue maja ehitamisel või ärikinnisvara kujundamisel. Plaaditud pindade kvaliteet sõltub suuresti mitmetest faktoritest, millest üheks oluliseks komponendiks on kasutatavad plaatimissegud. Käesolevas artiklis vaatleme, kuidas saavutada mitte ainult tehniliselt korrektne, vaid ka esteetiliselt nauditav ja vastupidav plaaditud pind, keskendudes ka Kiilto plaatimissegudele ning jagades nõuandeid ja nippe.

1. Plaatimissegude valik

Alustuseks on oluline mõista, et mitte kõik plaatimissegud ei ole samad. Kiilto pakub mitmekülgseid plaatimissegusid, mis sobivad erinevateks rakendusteks. Enne valiku tegemist tuleks arvestada aluspinna tüübi, plaadi materjali ja kasutuskohaga. Üldiselt, kui tegemist on keskmise suurusega plaatidega, tugeva ja stabiilse betoon või tasandatud aluspinnaga, siis C1-C2 tugevusega tsementalusel plaadiliim on suhteliselt kindel valik. Kõik Kiilto plaatimissegud on kõrgema tugevusklassiga, milleks on C2.

Oluline on teada, et klaas-, mosaiik- ja looduslikud plaadid tuleks kinnitada valge plaatimisseguga, kuna tsementalusel segu paistab klaasplaatidest läbi ning looduskiviplaadi võib tsement ära määrida.

Olulised muud omadused, mida segudele antakse:

· kiirkivistumine – F Kiiresti kuivavad plaatimissegud on hea valik ja võimaldavad töö kiiret valmimist, kuid algajal oleks mõistlik need esmasest valikust siiski välja jätta, kuna nõuab plaatimisel kiirust ja vilumust. Kiilto valikust kiirkuivav plaatimissegu on näiteks Kerapid DF.

· vähendatud vertikaalne libisemine – T ehk tiksotroopne, hoiab plaati paigal – plaat kas ei liigu või vajub minimaalselt seinas alla. Kõik Kiilto kuivplaadisegud on tiksotroopsed.

· pikendatud avatud aeg – E viitab plaadiliimidele, mille avatud aeg on vähemalt 30 minutit, (klassikalistel liimidel ca 20 minutit ja kiiresti kivistuvatel ca 10 minutit). Pikendatud avatud aeg on vajalik näiteks siis, kui plaatimistöö on keerulisem või viiakse läbi kuivemas keskkonnas (suveajal). Kiilto valikust pikendatud avatud ajaga plaadiliim on näiteks Superfix DF.

· deformeeruv – S1 hea valik küttega põrandatele, kuna talub paremini aluspinna muutusi temperatuurist tingituna. Kiilto valikust näiteks tooted: Superfix DF, Kerapid DF, FlexFix, LightFix, FloorFix.

· väga deformeeruv – S2 plaadiliim sobib plaatimiseks pindadel, mis on vibratsioonile ja liikumisele avatud. Näiteks puidust aluspinnale on väga deformeeruvad plaadiliimid ainus valik. S2 plaadiliimid sobivad eriti hästi ka aluspindadele, mis on väga kõrge või madala temperatuuriga kokkupuutes, näiteks kaminad, kerise tagused, ahjud ning ka ekstreemsete külmakraadidega kokkupuutuvad pinnad. Kiilto valikust on väga deformeeruv HighFlex S2 plaatimissegu.

2. Aluspindade ettevalmistamine

Täiusliku plaaditud pinna aluseks on korralik ettevalmistus. Enne plaatimise alustamist veenduge, et aluspind oleks tasane, puhas ja kuiv. Vajadusel tuleb aluspind tasandada.

Aluspindade ettevalmistamine on üks olulisemaid samme plaatimistöödel. Tasane ja stabiilne aluspind tagab plaaditud pinna pikaajalise vastupidavuse ning muudab ka plaatimise lihtsamaks.

Tolm ja mustus võivad mõjutada plaadiliimi nakkuvust ja põhjustada plaatide lahtitulekut. Enne plaatimistöö alustamist tuleks aluspind põhjalikult puhastada, eemaldades mustuse ja muud lahtised osad.

3. Seguannuse täpsus ja segamise olulisus

Järgmiseks oluliseks sammuks on seguannuse täpsus. Segu konsistents peaks olema piisavalt paks, et plaadid korralikult kinni jääksid, kuid piisavalt pehme, et seda oleks lihtne peale kanda. Liiga kuivale segule ei pruugi näiteks plaat piisavalt nakkuda, samas kui liiga märga segu võib olla samuti raske kontrollida – see ei suuda hoida plaati piisavalt paigal jne. Järgige hoolikalt tootja juhiseid, et saavutada õige segu koostis, mis tagab parima tulemuse. Segage plaatimissegu hoolikalt ja veenduge, et kõik komponendid oleksid ühtlaselt segunenud, tagades seeläbi segu optimaalse tööomaduse.

Oluline on teada ka seda, et plaatimissegudel on piiratud kasutusaeg pärast segamist, mistõttu jälgi tootja antud kasutusaja soovitusi. Ära kasuta segu, mis on juba liiga kaua seisnud, sest see võib kaotada oma liimimisomadusi.

4. Õige paigaldustehnika kasutamine

Kanna segu ühtlaselt aluspinnale, vältides liigset segu ja ka õhutaskute teket. Aseta plaadid korralikult paika segu sisse, vajutades neid ja tagades, et need oleksid tasapinnalised ning ühtlaste vuukidega.

Plaaditud pinna lõpptulemus sõltub suuresti õigest paigaldustehnikast. Oluline on hoida õiget vuugi laiust, tagada plaaditud pindade tasasus, järgida eelnevaid mõõtmeid ja tehtud märkmeid ning viia plaatimine läbi varasemalt tehtud plaanile, et vältida nihkeid ja kõrvalekaldeid.

5. Vuukimine

Pärast plaatimist täida vuugid sobiva vuugiseguga, kasutades kummist vuuugilabidat. Kandke vuugisegu kummilabidaga diagonaalselt vuukidele, täites need tihedalt seguga. Veendu, et vuugisegu oleks korralikult ja ühtlaselt jaotatud ning eemalda liigne segu enne selle kivistumist.

6. Puhastamine

Pärast vuugisegu kõvenemist (kui vuuk ei kleepu enam sõrmede külge) puhasta üleliigne segu plaatidelt niiske käsnaga. Liiga varajane puhastamine või liigse vee kasutamine võib muuta vuukide värvi! Asendage must pesuvesi regulaarselt puhtaga, et saada ühtlasemad vuugid ja vähendada lubjajääkide kogunemist. Jäta plaaditud pind kuivama vastavalt tootja juhistele. Kui segu on kuivanud puhastage pind kuiva lapiga.

Täiuslikult plaaditud pinna saavutamine nõuab tähelepanu pööramist detailidele ja kvaliteetsete materjalide valikut. Järgides ülaltoodud nõuandeid ja nippe ning valides Kiilto kvaliteetsed plaatimissegud, saavutate tulemuse, mis rahuldab isegi kõige nõudlikumaid maitseid.

Lisainfo: info@floorcverig.ee

Enne plaatide paigaldamist on täpne mõõdistamine ja plaanimine mitte ainult soovitus, vaid möödapääsmatu samm, mis mõjutab otseselt kogu plaatimistöö kvaliteeti ja esteetilist lõpptulemust. Siin on mõned täiendavad näpunäited, mis aitavad saavutada täpsust ja sümmeetriat kogu plaatimisprojekti vältel.

1. Täpsete mõõtmiste olulisus:

Mõõtmine on esimene ja üks tähtsamaid samme enne plaatide paigaldamist. Alustage täpsete mõõtmistega ruumi või ala kohta, kus plaatimistööd teostatakse. See hõlmab nii pikkusi kui ka laiuseid, nurki ja erinevate elementide asukohti. Täpsete mõõtmiste abil on võimalik ennetada ebatäpsusi ja vältida probleeme plaatimise edasises faasis.

2. Plaani koostamine:

Kui olete algaja, siis koostage plaan/joonis, kus on märgitud kõik mõõtmistulemused ja muud olulised andmed. Siin tuleks läbi mõelda, kuidas plaadid paigaldatakse, alustades keskelt või nurgast ning järgides konkreetset paigutust või mustrit. Mõtle läbi, kuidas plaadid ruumi jaoks kõige paremini sobivad. Proovi erinevaid paigutusvariante, et leida optimaalne lahendus. Plaani olemasolu hõlbustab mitte ainult paigaldustöid, vaid annab ka visuaalse ülevaate sellest, kuidas lõpptulemus välja näeb.

3. Täiendavad mõõtmised enne paigaldust:

Enne igat etappi kontrollige veelkord kõiki mõõtmeid, eriti, kui plaanis on keerukamad lõiked või erilised kujunduslahendused. See tagab, et iga samm on täpne ja vastab eelnevalt seatud eesmärgile. Kindlasti tuleks üle kontrollida nurgad. Kui nurgad ei ole täpselt 90 kraadi, tuleb seda mõõtmisel ja plaatimisel arvesse võtta.

4. Õige paigaldustehnika valimine:

Sõltuvalt plaadi suurusest, materjalist ja kujundusest võib olla vajalik valida erinev paigaldustehnika. Sirgjooneline plaatimine on on kõige tavalisem ja lihtsam plaatimistehnika, kus plaadid paigaldatakse sirgjooneliselt, moodustades ühtlase pinna. Diagonaalsel plaatimisel paigaldatakse plaadid diagonaalselt, luues ruumis dünaamilisem ja laiem mulje. Plaate võib paigaldada ka nii, et need moodustavad kindla mustri. Teatud mustrite või dekoratiivsete plaatide puhul võib olla vajalik eriline paigaldusviis. Valige meetod, mis sobib teie projekti, vajadustega kui ka oskustega.

5. Vuukide planeerimine:

Lisaks plaatide paigaldamisele tuleb hoolikalt planeerida ka vuugid. Vuugide laius ja nende täpsus mõjutavad plaaditud pinna üldilmet ja võivad aidata varjata väiksemaid lõikeid. Veenduge, et vuugid oleksid ühtlased ja vastaksid teie nägemusele. Tänapäeval on populaarsem jätta pigem kitsamaid kui laiemaid vuuke.

6. Praktilised mõõdistamisnipid:

Kasutage mõõdistamiseks praktilisi nippe, märkmeid, piirjooni jne neid võib teha otse põrandale või seintele. See aitab teil jälgida täpset paigaldusjoont ja tagada, et plaadid jooksevad sirgelt terve plaaditava pinna ulatuses.

7. Kvaliteetsete tööriistade kasutamine:

Ärge unustage kasutada kvaliteetseid ja täpseid tööriistu. Korralikud mõõdulindid, joonlauad, plaadilõikur jne aitavad vältida mõõtmisvigasid ja tagavad projekti täpsuse.

Täpne mõõdistamine ja plaanimine võivad tunduda aeganõudvad sammud, kuid just need tagavad, et teie plaatimistööd kulgevad sujuvalt ning lõpptulemus on tehniliselt täpne ja visuaalselt nauditav. Oluline on mõista, et plaatimistööde kvaliteet sõltub suuresti ettevalmistus etapist. Korrektne mõõtmine ja planeerimine enne tegelikku paigaldamist vähendavad vigade võimalust ja aitavad vältida hilisemaid probleeme, nagu ebatasasused, kaldenurgad või vuukide ebaühtlus.

Täpsus on võtmesõna – isegi väikesed vead mõõtmistes või planeerimises võivad mõjutada kogu projekti lõpptulemust. Seetõttu on oluline investeerida aega ja vaeva mõõtmisprotsessi ning planeerimisse. Hea ettevalmistus tagab, et plaatimistööd sujuvad kiiremini ja tõhusamalt ning tulemus vastab teie ootustele ja vajadustele.

Lisainfo: info@floorcovering.ee

Plaatimine on oluline samm nii koduremondis kui ka suuremates ehitusprojektides, kuid täiusliku lõpptulemuse saavutamiseks on hädavajalik alustada kogu protsessi õigesti – aluspinna ettevalmistamisest. Käesolevas artiklis räägime, kuidas tagada, et aluspind oleks ideaalselt ette valmistatud, pakkudes praktilisi juhtnööre ja nippe enne plaatimistööde alustamist.

1. Aluspinna põhjalik puhastamine:

Enne igasuguste ehitustööde alustamist on oluline aluspind põhjalikult puhastada. Eemaldage tolm, mustus, rasv või muud saasteained, mis võivad mõjutada plaatimissegu nakkuvust. Seejärel veenduge, et aluspind oleks kuiv, tagades nii parema nakkuvuse.

2. Aluspinna kontroll:

Tehke põhjalik kontroll aluspinnale, et tuvastada ebatasasused, praod või muud defektid. Ebatasasele aluspinnale on tunduvalt keerulisem ideaalset plaatimistulemust saada.

3. Kvaliteetne aluspinna kruntimine:

Kvaliteetne kruntimine on võtmetähtsusega, et tagada aluspinna ja tasanduskihi nakkuvus. Valige krunt vastavalt aluspinna tüübile ja järgige tootja soovitusi. Klassikalised aluspinnad, nagu betoon, plaat ja kipslaat krundi näiteks Start Primer nakkedispersiooniga (imavad pinnad 1:4, mitteimavad 1:1). Parim töövahend kruntimiseks on pehme põrandahari. Lase krundil kindlasti enne tasandamist kuivada, kuid ära kanna krunti pinnale mitmeid päevi enne reaalse tasandustöö algust.

4. Ebatasasuste tasandamine:

Ebatasased pinnad võivad põhjustada hiljem probleeme, eriti suurte plaatide paigaldamisel. Tööde korrektsus selles etapis mõjutab oluliselt lõpptulemust. Kasutage ebatasasuste täitmiseks tasandussegu, et aluspind oleks plaatimisele ühtlane ja sile. Lihtsaim viis oleks valida siin isetasanduv segu Kestonit Optio. Vannitoas põrandakütte olemasolul näiteks Kestonit Termo. Alusta tasandamist kaugeima seina juurest kallates põrandasegu laia triibuna põrandale. Ühtlusta kiht siluri või pahtlilabidaga taganedes selg ees ukse suunas. Kalla uus triip alati nii, et ta ühtiks eelmise, veel värske seguga.

5. Aluspinna kuivamise aeg:

Pärast tasandamist jälgige segu kuivamise aega. Plaatimistööga saab alustada alles siis, kui tasandatud pinnad on korralikult kuivanud. Kuivamisaeg sõltub ka kihi paksusest ja töötingimustest.

6. Täpne mõõdistamine ja plaan:

Mõõtmine on esimene ja üks tähtsamaid samme enne plaatide paigaldamist. Täpsete mõõtmiste abil on võimalik ennetada ebatäpsusi ja vältida probleeme plaatimistööde edasises faasis.

Mõtle läbi, kuidas plaadid paigaldatakse, alustades keskelt või nurgast ning järgides konkreetset paigutust või mustrit. Plaani olemasolu hõlbustab mitte ainult paigaldustöid, vaid annab ka visuaalse ülevaate sellest, kuidas lõpptulemus välja näeb.

Aluspinna ettevalmistamine enne plaatimist on võti eduka lõpptulemuse saavutamiseks. Hoolikas ja korrektne ettevalmistus tagab mitte ainult tehnilise täpsuse, vaid ka vastupidavad ja visuaalselt nauditavad plaaditud pinnad. Järgides neid praktilisi juhtnööre, võite olla kindel, et teie plaatimisprojekt kulgeb sujuvalt ning lõpptulemus jääb korrektne.

Lisainfo: info@floorcovering.ee

Vannitoa kui märja ruumi ehitamise juures on väga oluline kasutada niiskuskindlaid materjale, mis ei lase veel ja õhuniiskusel pugeda konstruktsioonide vahele ning tekitada seal hallitust ja kahjustada konstruktsiooni ennast. Kiilto hüdroisolatsioonitoodete valikus on eriti kiire ja lihtsalt paigaldatav vee- ja aurutihe KeraSafe+ veetõkkekangas mis pakub niiskuse eest suurepärast kaitset.

Kui tavapärast hüdroisolatsioonimastiksit rullitakse seinale kaks korda ning nii esimese kui ka teise kihi järel tuleb oodata tunde ja isegi päevi selle täieliku kuivamiseni, siis KeraSafe+ kangaga meetod on tunduvalt kiirem ja lihtsam. Spetsiaalse KeraSafe Speed liimiga seinale ja põrandale kleebitava veetõkkekanga paigaldamine on jõukohane kõigile.

KeraSafe+ hüdroisolatsioonisüsteemi kasutades ja liimides kanga seinale KerSafe Speed liimiga, võib hakata seinu plaatima koheselt ning põrandaid kahe tunni pärast. Seega hoiab see meetod kokku väga palju kallist ehitusaega või ehitusmeeste palkamiseks kuluvat raha, sest vannitoa või duširuumi hüdroisolatsiooni paigalduse ja plaatimise võib kiirem tegija planeerida ka ühele päevale.

Ehitajad kiidavadki lisaks KeraSafe+ tõhususele just kiirust: KeraSafe Speed liim segatakse kokku, kantakse rulliga piisava kihina seinale ja sellele pannakse kangapaan just nagu tapeedipanekul. Ülekatte jaoks on meetrilaiusel materjalil märgitud vastava laiusega triibud, mis hõlbustab järgmise paani paigaldamist ning kui paanidega vannitoale ring peale tehtud, võib sisuliselt alustada plaatimisega.

Miks on hüdroisolatsioon niisketes ruumides vajalik? 

Märga ruumi nagu sauna, duširuumi ja vannituba planeerides tuleb mõelda konstruktsioonide veekindluse tagamisele. Pelgalt keraamiliste plaatide paigaldamisega pindu vettpidavaks ei saa, sest poorsed plaadisegu ja vuugitäide imavad niiskuse endasse ning lasevad sellel tungida alumistesse kihtidesse. Nii võivad niiskuskahjustustest tingituna hakata vohama hallitus ja bakterid, jõudes soojustuskihtide ning kips- või puitmaterjalideni. Lisaks sellele, et niiskus lõhub hoone konstruktsioone, kahjustavad hallitus ja bakterid inimeste tervist. Seega tuleb alati märgadesse ruumidesse paigaldada hüdroisolatsioon.

Toode sobib igale aluspinnale

Vee- ja aurutihe KeraSafe+ kangas tagab niiskes ruumis täieliku veekindluse. Elastne ja tugev materjal sobib nii plaat- kui ka kivialuspindadele, aga ka krohvitud ja kipsplaaditud seinale. Nurkade ja torude jaoks on olemas vastavad läbiviigud, mis kiirendavad ja lihtsustavad omakorda tööd. Ühe meetri laiuse kangaga edeneb protsess kiirelt ning lihtsaks teeb töö ka see, et nii kanga kui ka ülekatete ja läbiviikude liimimiseks kasutatakse ühte ja sama kahekomponentset liimi KeraSafe Speed.

Alati piisav kiht hüdroisolatsiooni

Oluline erinevus mastiksi ja KeraSafe+ vahel on ka see, et viimase puhul ei pea muretsema, kas paigaldatud hüdroisolatsioonikihi paksus on piisav. KeraSafe’i puhul on see alati õige. Klassikalise hüdroisolatsioonimastiksi paigaldamisel tuleb endiselt tihti ette seda, et mastiksi kulu on jäetud alla normi, mis tähendab seda, et seina ja/või põrandale paigaldatud hüdroisolatsioonikiht ei vasta nõuetele. KeraSafe kanga puhul sellist eksimust üldse tekkida ei saagi.

KeraSafe+ hüdroisolatsiooni kangas on 0,53 mm paksune. Liim kantakse rulliga seinale, kangas pannakse paika, välja surutakse paani alla jäänud õhk ja üleliigne liim. Seejärel paigaldatakse nurgatugevdused ja läbiviigud. Parima tulemuse saavutamiseks peaksid olema pinnad siledad ja põhjalikult puhastatud, viimast on mugav teha näiteks tolmuimeja abil. Ja kui KeraSafe+’ile paigaldatud keraamiline plaat peaks saama kahjustada, on plaati lihtne vahetada, sest isolatsioon ei rebene plaati eemaldades.

Lisainfo: info@floorcovering.ee