Autor: Mehis

Kipsplaat on üks populaarne siseviimistlusmaterjal, kuid kvaliteetse tulemuse saavutamiseks on oluline pöörata tähelepanu ka vuukide pahteldamisele. Korralikult tehtud pahteldamine tagab sileda ja veatu pinna, mis on valmis kas värvimiseks või tapeetimiseks. Vaatame, millised on tänapäevased meetodid ja tavad kipsplaadi pahteldamisel.

Viimistletavad pinnad peavad olema jäigad, kuivad ja tolmuvabad ning ruumid eelnevalt hästi ventileeritud ja minimaalne temperatuur vähemalt +10°C.

Ühendusvuugid, ristvuugid, välisnurgad

Kipsplaat seintel ja -lagedel tuleb kõigepealt kinni pahteldada plaatide ühendusvuugid nii pikuti kui ka ristvuugid. Vuukide pahteldamiseks ja armeerimiseks kasutatakse vuugi paberlinti, mis asetatakse eelnevalt vuugipahtliga (näiteks Kiilto Pro J) täidetud vuuki, üleliigne pahtel kantakse vuugilindi peale ja silutakse tasaseks. Kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks kasutatakse ainult spetsiaalset pabervuugilinti.

Enne pahtli kandmist ristvuukidele tuleb vuugiservad lõigata kipsinoaga 45 kraadise nurga all kaldu, et hiljem vältida terava kipsiserva tungimist läbi vuugilindi.

Pahteldada tuleks ka kruviaugud ja plaatidele tekkinud mehhaanilised vigastused.

Välisnurkade viimistlemiseks võib kasutada perforeeritud nurka, mis annab välisnurgale sirge välimuse ja tugevdab nurka väliste kahjustuste eest. Nurk paigaldatakse juba varem Kiilto Pro J pahtliga mõlemalt poolt küljest kaetud seina ja surutakse kinni, üleliigne pahtel silu tasaseks. Vajadusel kasutada loodi, et kontrollida nurga kallet.

Viimaks kantakse peale pahtli teine kiht, nüüd on tegu juba viimistluspahtliga, selleks, et täita ja siluda pinda, et lõpptulemus jääks veatu.

Teise kihina võib kasutada näiteks Kiilto Pro E viimistluspahtlit. Tegemist on valmispahtliga, ega vaja eelnevat kokku segamist. Teise alternatiivina võib kasutada ka Kiilto LH pahtlit – siin tuleks arvestada, et pahtel tuleks endal valmis segada. Soovitav on pahtel ette valmistada väikestes kogustes, et see ära ei kuivaks. Kokkusegamisel kasuta kindlasti kaitsevahendeid, et vältida pahtli sattumist silma või nahapinnale.

Sisenurgad

Sisenurkadega on pisut keerulisem. Uurides erinevatelt ehitajatelt ja maalritelt, kuidas nurki õigesti pahteldada, siis vastused on väga erinevaid. Varasemalt on ka kipsplaadi nurkadesse paigaldatud vuugilint, mis painutatakse 90˚ nurga alla ja pahteldatakse samamoodi nagu eelpool juba kirjeldatud. Kuid paljud on siiski täna juba teisel arvamusel – nurkadesse linti painutada ei tuleks, sest lahti löömise risk on sellisel juhul liiga suur. Nurkadesse pannakse küll vuugilint vuugipahtliga, aga selliselt, et mõlemale poole vuuki asetatakse lint kuni nurgani ja seda ei painutata nurgast läbi. Pahteldamine toimub samamoodi – esmalt vuugilint koos vuugipahtliga seina, üleliigne pahtel silutakse tasaseks ning seejärel viimistluspahtliga üle viimistleda. Viimase etapina tuleks nurk viimistleda akrüüliga (näiteks Kiilto Pro Acryl), aga seda alles siis, kui kruntvärv on seinas, et akrüül korralikult aluspinnale nakkuks.

Laustasandamine

Täpselt nii, nagu kõik muugi ajas pidevalt muutub, siis tegelikult täna ei peeta vajalikuks kipsplaadi lauspahteldamist, piisab täiesti vuukide ja kruviaukude tasandamisest. Kõrget viimistluskvaliteeti nõudvates ruumides teatud allikad soovitavad siiski kasutada kipsplaatpindade pahteldust täies ulatuses.

Pahteldatud pinnad lihvitakse peene (100-120) liivapaberiga. Kindlasti on hea kasutada kaitseprille, maski, pikkade varrukatega käiseid ning kindaid. Pahtlitolm võib olla väga ebameeldiv. Lihvida tuleb seina kindlasti ülevalt alla.

Enne tapeedi või värvi seinale kandmist peab pahtel täielikult kuivama – tutvu siinkohal tootja juhistega. Vahel, sõltuvalt temperatuurist ja niiskuse sisaldusest võib võtta see päris kaua aega.

Nii värvi kui tapeedi puhul soovitatakse seina kanda eelnevalt kruntvärv, mis ühtlustab viimasedki vead ning teeb pinna siledaks. Kruntvärv nakkub hästi pahtliga ning viimistlusvärv omakorda sellele. Lisaks muudab krunt pinna mitteimavaks, värv jääb ilma triipudeta ning väheneb ka värvikulu.

Kruntvärv toob esile ka kõik pinna- ning pahteldamise vead, mida saab pahtliga parandada. Seejärel tuleb pahtel uuesti lihvida ning kruntida.

Kipsplaadi vuukide ja nurkade korrektne pahteldamine on võtmetähtsusega, et tagada esteetiline ja vastupidav lõpptulemus. Oluline on järgida tänapäevaseid tehnikaid ja kasutada õigeid materjale. Lõplik viimistlus – sealhulgas kruntimine ja lihvimine – tagab parima võimaliku tulemuse, mis kestab aastaid.

 

Otsi artiklis mainitud tooteid meie e-poest ja küsi neile parimat hinda!

Lisainfo:  info@floorcovering.ee

 

Hüdroisolatsioon on ehitustööde oluline osa, eriti märgades ruumides nagu vannitoad ja niisked ruumid. Selle eesmärk on kaitsta konstruktsioone niiskuse ja vee kahjustuste eest. Kuid sageli tehakse vigu, mis võivad põhjustada tõsiseid probleeme. Vaatame lähemalt mõningaid levinumaid ja kuidas neid vältida.

 

Üks levinumaid vigu on aluspinna ebapiisav kuivamine enne hüdroisolatsiooni paigaldamist. Kui aluspind ei ole korralikult kuivanud, võib niiskus takistada mastiksi nakkumist ja põhjustada hilisemaid probleeme. Seetõttu on oluline lasta tasandatud aluspinnal enne hüdroisoleerimist korralikult kuivada, tagades, et suhteline niiskus oleks alla 90%.

Teine tavaline viga on kruntimata aluspind või vale kruntimisaine kasutamine. Kruntimine on oluline samm, mis tagab mastiksi nakkumise aluspinnaga, ning mõjutab otseselt lõpptulemust ja vastupidavust. Kruntimise peamine eesmärk on tagada, et hüdroisolatsioon nakkuks aluspinnaga võimalikult hästi. Kui seda sammu eiratakse või kasutatakse vale kruntimisainet, võib hüdroisolatsioon ebaõnnestuda ning nake aluspinnaga jääda nõrgaks. Enne Fibergum hüdroisolatsioonimastiksit tuleks aluspinnad kruntida Fibergum Primer nakkedispersiooniga.

Hüdroisolatsiooni kihipaksus on samuti oluline. Fibergum hüdroisolatsioonimastiksi nõutud kihipaksus kuivanult peab olema seintel on 0,4 mm ja põrandatel 0,5 mm. Liiga õhuke kiht ei paku piisavat kaitset niiskuse eest, ei ole normidele vastav ning võib viia lekete ja kahjustusteni.

Märja ruumi seinad ja põrandad on soovitav hüdroisoleerida kogu ultuses, seda ka siis, kui kõik lausveega kokku ei puutu. Normidele vastavat kihipaksust on võimalik saavutada kandes hüdroisolatsioonimastiksit pindadele 2 kihina. Kui aluspinnaks on kipsplaat, siis kruvipead tuleks eelnevalt mastiksiga pinstli abil täita ja alles seejärel töödelda lauspind rulliga. Soovitav on kasutada pikema karvaga rulli, et tagada hüdroisolatsioonimakstiksi õige kulu. Plaatimisvamis hüdroisolatsioonikihist ei tohi aluspind läbi kumada, vastasel juhul on see liiga õhuke ja tuleks peale kanda lisakiht.

Nurgad, läbiviigud ja trapid on samuti kriitilised kohad, mis vajavad erilist tähelepanu. Kui neid ei tihendata korralikult tugevduslindi, nurgatükkide või XPU massiga, võivad need muutuda lekete allikaks. Seetõttu on oluline tihendada nurgad Kiilto nurgatugevduslindi ja sise– või välisnurgatükkidega või XPU massiga, läbiviigud läbiviigutükkidega ja trapp trapitugevdustükiga.

Veel üks levinud probleem on voldid või õhukotid tugevduslintide ja -tükkide all. Paigaldamisel tuleb olla ettevaatlik ja vältida voltide ja õhukottide teket. Õhukotid viitavad slellele, et kangas ja hüdroisolatsioon ei ole aluspinnal kinni.

Ruumi temperatuur ja õhuniiskus mängivad samuti olulist rolli hüdroisolatsiooni õnnestumises. Madal temperatuur kui ka kõrge õhuniiskus võivad takistada mastiksi kuivamist. Seetõttu on oluline tagada, et ruumi temperatuur oleks mastiksi paigaldamiseks ja kuivamiseks vahemikus +18…22°C ning õhuniiskus oleks kontrolli all.

Kokkuvõttes on hüdroisolatsiooni korrektne teostamine väga olululine, et vältida niiskuskahjustusi ja tagada vannitoa pikk eluiga. Järgides neid näpunäiteid ja vältides levinumaid vigu, saab saavutada parima tulemuse ja tagada, et hüdroisolatsioon täidab oma eesmärki.

Lisainfo: info@floorcovering.ee

Plaatimisprojekti alustades valitakse sageli esmalt plaadid, kuid õige segu valik ei ole vähem olulisem. Plaadiliim mõjutab töö kvaliteeti ja vastupidavust, seega tasub valida see teadlikult, lähtudes plaatidest, oskustest, aluspinnast ja plaatimistingimustest jne.

 

Standardid ja liimide klassifikatsioon

Plaadiliimidele kehtib EN 12004 standard, mis jagab liimid tüüpide, tugevusklasside ja lisavõimaluste järgi. Näiteks:

• Tüübid: tsementliimid (C), dispersioonliimid (D) ja reaktiivliimid (R).
• Tugevusklassid: C1 on miinimumnõue, C2 on tugevam ja sobib ka keerukamates tingimustes.
• Erilised omadused: kiire kivistumine (F), pikendatud avatud aeg (E), vähendatud vertikaalne libisemine (T) või elastsus (S1, S2).

Tsementliimid

Tsementliimid on kõige levinumad ja sobivad nii sise- kui välistingimustesse, samuti põrandaküttele. Need on taskukohased ja universaalsed, professionaalsete plaatijate esmane valik enamasti, ent nõuavad eelnevat kokkusegamist veega.

Dispersioon- ja reaktiivliimid

Dispersioonliimid on valmissegatud ja mugavad, kuid sobivad ainult väikeste plaatide ja poorsete seinapindade jaoks. Reaktiivliimid, näiteks epoksüliimid, on väga tugevad ja sobivad eritingimustesse nagu klaasile või metallile liimimiseks, kuid nendega töötamine nõuab ka vilunumaid oskusi.

Õige liimi valimine

Valiku aluseks on kolm tegurit: keskkond, aluspind ja plaadid.

1. Keskkond: Kas töö toimub siseruumides või väljas? Kas pind puutub kokku veega või kuumusega?
2. Aluspind: Kas aluspinnas esineb paindeid (nt puit) või on jäik (nt tasandussegu)? Kas kasutatakse põrandakütet?
3. Plaadid: Millist tüüpi ja suurusega plaate paigaldatakse? Läbipaistvad ja poorsed plaadid, nagu klaasmosaiik või marmor, vajavad valget plaadisegu, et vältida värvimuutusi.

Tähelepanekud algajatele

Algajatel tasub vältida kiiresti kivistuvaid segusid (F) ja eelistada pikendatud avatud ajaga (E) liime, mis võimaldavad rahulikumat tööd. Lisaks tuleks liimi kanda väiksematele aladele, et vältida segu ärakuivamist enne plaatide paigaldamist.

 

Kokkuvõte

Õige plaadiliimi valik on oluline vastupidava ja esteetilise tulemuse saavutamiseks. Kasutage ainult liime, millel on vastavad standardmärgised, kuna just need tõendavad, et liim on läbinud vajalikud testid, omavad kindlat kvaliteeti ning määravad ära, millistes tingimustes need suudavad vastu pidada.

 

Meie plaadisegu valikuga saate tutvuda siit: https://floorcovering.ee/tootekategooria/ehituskeemia/plaatimissegu-vuugid-ja-silikoonid/

Lisainfo: info@floorcovering.ee

 

Põrandate valamine nõuab täpsust ja hoolikat planeerimist, et tagada kvaliteetne ja vastupidav tulemus. Levinud vead võivad põhjustada tõsiseid probleeme, kuid neid saab vältida, kui järgida mõningaid olulisi juhiseid.

 

Enne valamist tuleb aluspind korralikult ette valmistada. See tähendab, et pind peab olema tasane, puhas ja tugev. Kõik praod tuleks parandada ning pind tolmust ja mustusest puhastada, kuna puhastamata pinnale segu ei nakku. Sama oluline on valida oma projekti jaoks õige segu, mis vastab soovitud nõuetele sh jälgida näiteks kihipaksust, terasuurust, kuvamisaega, tööaega jne.

Üks sagedasemaid vigu, mida põrandate valamisel tehakse on tootjapoolse tööjuhise mitte järgimine ja selgule vale veekoguse lisamine. Kui veekogus ei ole õige, võib segu kivistumine olla ebaühtlane, mis omakorda põhjustab pragunemist ja nõrka pinda. Seetõttu on oluline järgida täpselt ette antud veekoguse vahemikku, et tagada segu ühtlane kivistumine ja tugevus.

Teine levinud probleem on ka kruntimata aluspind või vale kruntimisaine kasutamine. Kruntimine on oluline samm, mis tagab segu parema nakkumise aluspinnaga ning mõjutab otseselt lõpptulemuse kvaliteeti ja vastupidavust. Kruntimise peamine eesmärk on tagada, et valatav segu nakkuks aluspinnaga võimalikult hästi. Kui aluspind ei ole korralikult krunditud või kasutatakse valet kruntainet, võib see põhjustada segu lahtitulemist ja pragunemist.

Kruntimine aitab ka vähendada aluspinna imavust, mis omakorda tagab, et valatav segu ei kaota liiga palju niiskust liiga kiiresti. See on eriti oluline normaalkivinevate segude puhul, mis vajavad piisavalt aega ja niiskust, et korralikult kivistuda ja saavutada maksimaalne tugevus.

Õige kruntaine kasutamine ja selle korrektne pealekandmine tagab, et aluspind on ühtlaselt kaetud ja valmis valamiseks. Oluline on järgida tootja juhiseid ja lasta krundil piisavalt kuivada, enne kui alustatakse valamist. Tavaliselt soovitatakse valamine läbi viia 24 tunni jooksul peale kruntimist, et saavutada parim võimalik nakkumine.

Normaalkivineva segu puhul on oluline, et segu jõuaks peale kokkusegamist veega piisavalt reageerida. Kui segu ei reageeri veega piisavalt, võib see jääda nõrgaks ja ebaühtlaseks. Selle vältimiseks tuleks lasta segul peale esmast segamist seista umbes viis minutit ja seejärel veelkord segada enne valutööga alustamist. See tagab, et segu on ühtlaselt segunenud ja valmis valamiseks.

Liiga õhuke või liiga paks valukiht on samuti levinud viga, mis võib põhjustada pragunemist ja ebaühtlast kivistumist. Oluline on järgida ette antud nõudeid minimaalse ja maksimaalse segukihi paksusele, et tagada segu ühtlane kivistumine ja tugevus. Isevalguva segu puhul on soovitatav pind vahetult peale valu piikrulliga töödelda, et eemaldada õhumullid ja tagada sile pind.

Kokkuvõttes on põrandate valamisel oluline järgida täpselt ette antud juhiseid ja vältida levinumaid vigu. Õige veekoguse kasutamine, aluspinna korrektne kruntimine, segu piisav reageerimine veega ja õige kihi paksuse järgimine aitavad tagada kvaliteetse ja vastupidava põranda.

Tutvu meie põrandasegu valikuga siin: https://floorcovering.ee/tootekategooria/ehituskeemia/porandatasandussegud-ja-abitooted/

Lisainfo ja päringud: info@floorcovering.ee

 

FC Flora sõlmis koostöölepingu kodumaise ettevõttega Floor Covering OÜ, kellest saab klubi noortetöö toetaja.

Klubi tegevjuhi Sergei Hohlov-Simsoni sõnul on algav koostöö Floor Covering OÜ-ga heaks näiteks toetaja leidmisest klubi kogukonna seast. “Ettevõtte juht Mehis Salu on suur jalgpallihuviline ja FC Flora toetaja, tema kaks last käivad meie klubis jalgpallitreeningutel. Seetõttu oli ka üksteisemõistmise ja kokkuleppeni jõudmine loomulik protsess. Oleme Floor Covering OÜ-le toetuse eest väga tänulikud! Loodame, et nendepoolne positiivne samm on eeskujuks teistele samalaadsetele koostöölepingutele.”

“Toetame FC Florat, sest väärtustame nende pühendumust, meeskonnavaimu ja kirge – need on omadused, mida hindame ka oma töös. Meil on rõõm panustada kogukonna arengusse ja noorte sportlaste toetusesse,” ütles Floor Covering OÜ juht Mehis Salu.

Floor Covering OÜ on 2010. aastal asutatud ettevõte, kelle tegevusaladeks on erinevate põrandakatete paigaldus ning aluspõrandate tasandus mikserpumbaga. Firma pakub sobilikke lahendusi nii kodu-, äri- kui tööstuspõrandatele, eesmärgiks on kvaliteet ning rahulolevad kliendid. Aastatega on Floor Covering OÜ tõusnud suuremate paigaldusfirmade hulka ning teeb koostööd tunnustatud ehitusettevõtete ja põrandakatete maaletoojatega, müües ka erinevaid aluspõranda- ja põrandakattematerjale ning paigaldusvahendeid.

Eesti jalgpalliajaloo suurim ja mõjukaim klubi FC Flora nägi ilmavalgust 10. märtsil 1990. Alates 1992. aastast on FC Floral võitnud 15 Eesti meistritiitlit, kaheksa Eesti karikat, tosin Eesti Superkarikat ning kolm Liivimaa karikat. 2021. aasta sügisel jõudis FC Flora esimese Eesti klubina UEFA Konverentsiliiga alagrupiturniirile. FC Flora naiskond on seitsmekordne Eesti meister, üheksakordne karikavõitja, kaheksakordne superkarika võitja ning 2024. aastal ka Naiste Balti Liiga võitja. Klubis omandavad jalgpallikogemusi. enam kui 1000 noormängijat. FC Flora põhiväärtused on sihikindlus, kirg, avatus, teadlikkus ja tänulikkus.

Radooni, mis on tervisele ohtlik mürkgaas, leidub Eestis igal pool. Lausa kolmandikul Eesti pinnasest on probleemiks kõrge radoonitase. Kõrgeim radooni sisaldus pinnaseõhus on eelkõige põhjarannikul, kuid samuti leidub seda ka sisemaal ja saartel mõningates piirkondades.

 

Radoon on radioaktiivne gaas, ning see tekib uraani ja radiumi looduslikust radioaktiivsest lagunemisest. Seega, kui pinnases või ehitusmaterjalides esineb uraani või radiumi, võib radooni tase olla kõrgem.

Välisõhus radoon atmosfääri hajuvuse tõttu inimesele ohtu ei kujuta. Siseruumidesse satub radoon läbi vundamendi pragude ja muude avade. Lisaks soodustab radooni kontsentreerumist siseruumidesse ka siseruumi madalam rõhk välitingimustega võrreldes.

Suures koguses radooni sissehingamine pikema aja jooksul võib suurendada kopsuvähi riski. Seda peetakse ka üheks suuremaks loodusliku päritoluga kopsuvähi põhjustajaks.

Radooni kontsentratsioon võib varieeruda sõltuvalt geograafilisest asukohast, hooajast, mullast ja ehitusmaterjalidest. Seetõttu on oluline regulaarselt jälgida radooni taset siseruumides.

Radoon on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, seetõttu on seda ainult meeltega raske tuvastada ning ei pruugitagi olla teadlikud selle olemasolust inimeste ümbruses.

 

Kuidas takistada radooni sattumist siseruumi

Hoonete sisse on tavapäraselt püütud vältida radooni sattumist selliselt, et takistatakse õhulekkeid aluspõranda all olevast pinnasest siseõhku. Lisaks ka ventilatsioonisüsteemid peavad olema kavandatud selliselt, et need tagaksid tervisliku ja ohutu siseõhu. Ohtlikku gaasi, nagu radooni, võimaldab kiiremini eemaldada siseõhust õhuvahetuse suurendamine, mis tagab alati siseruumides värske õhu.

Enne hoone kasutuselevõttu on mõistlik teha ka radoonimõõtmist. Kui avastatakse liiga kõrge radoonitase, tuleks võtta appi vajalikke meetmeid – näiteks tihendamine ja ventilatsiooni efektiivsemaks muutmine.

Radooni sattumist hoonesse läbi õhulekete saab vältida, kui tagatakse põrandaaluse konstruktsiooni õhutihedus ning välistatakse kõik võimalikud praod. Õige tootega saab betooni alt tuleva radooni kontsentratsiooni vähendada, isegi sellistes piirkondades, kus gaasi sisaldus pinnases on suur.

 

Kiilto Pro Airseal Flex on tõhus kaitse radoonile

Kiilto Pro Airseal Flex on testitud ja heaks kiidetud radooni tõkestamiseks hoonetes. Tegemist on tootega, mis võimaldab tihendada erinevaid õhulekkeid hoonete konstruktsioonides. Mida rohkem hoonete õhulekkeid tihendada, mis võivad asuda näiteks konstruktsiooni ja akna vahel, põrandates ja nende liitekohtades, toru läbiviikude ümber, uste ja ukseraamide vahel jne, seda energiatõhusamad ja õhukindlamad meie ruumid ja hooned on.

Ka energiatõhususe seisukohast on hoonete tihendamine oluline. Tihendatud õhulekked takistavad sooja õhu väljumist hoonetest, tagades seeläbi parema soojusisolatsiooni ja vähendades soojuskadusid ja küttekulusid, suurendades hoonete energiatõhusust. Õhukindlad hooned aitavad hoida ka hoonete sisekliimat stabiilsena, vähendades külma õhu ja niiskuse sissetungi, luues seeläbi mugavama elukeskkonna.

Oluline on rõhutada siseõhukvaliteedi tähtsust – suletud lekkekohad ei takista ainult radooni ning külma õhu liikumist sisse ja sooja õhu liikumist välja, vaid need takistavad ka tolmu ja muude peenosakeste sattumist siseruumidesse. Õhulekete sulgemine aitab parandada siseõhukvaliteeti, vähendades allergiliste reaktsioonide ja hingamisteede haiguste riski ning luues üleüldiselt tervislikuma elukeskkonna.

Kiilto Pro Airseal Flex on mitmekülgne ja tõhus lahendus energiatõhususe ja siseõhukvaliteedi parandamiseks kui ka radooni kahjulike mõjude eest. Tänu sellele tootele on võimalik saavutada tihedad ja õhukindlad hooned, mis tagavad nii mugavuse kui ka tervisliku elukeskkonna.

Toote kasutamine

1. Eemaldage aluspinnalt lahtised osakesed, tolm ja mustus – kõik, mis võib nakkumist halvendada.
2. Poorsed aluspinnad krundi enne Kiilto Pro Airseal Flexi pealekandmist Kiilto Fibergum Primer´iga (lahjendatud 1 : 1).
3. Täitke üle 3 mm suurused augud ja praod eelnevalt hermeetikuga Kiilto Pro Masa.
4. Kandke pinnale esimene kiht Airseal Flex hermeetikut. Teise kihi võib peale kanda siis, kui esimene kiht on kuivanud (4–24 h) ja toote värvus on muutunud.
5. Vuukide lisatugevdamine: Vajadusel võib koos Kiilto Pro Airseal Flexiga kasutada Kiilto butüüllinti, näiteks olukordades, kui konstruktsioonides või vuukides toimub märkimisväärne liikumine.

Kiilto Airseal Flex võimaldab tagada tervisliku siseõhuga eluruumid. Radoon, mis on märkamatu oht, nõuab tähelepanu ja ennetavaid meetmeid. Airseal Flex pakub lihtsat ja tõhusat viisi radooni kontrollimiseks ja tõkestamiseks ning annab kindluse, et meie kodud on ohutud.

Lisainfo: info@floorcovering.ee

 

Trapi paigaldamine märga ruumi, nagu vannituba või duširuum, nõuab erilist tähelepanu. Vale trapp ja paigaldus võib põhjustada tõsiseid veekahjustusi ja kulukaid remonte. Siin on mõned levinumad vead, mida tuleks vältida ning toome näpunäited korrektseks paigaldamiseks.

 

Märga ruumi sobimatu trapi kasutamine

Põrandatrapist voolab läbi kogu dussiruumis kasutatav vesi ning seetõttu on väga oluline, et trapi ühendus hüdroisolatsiooniga saaks veetihe. Paraku võib kauplustest leida mitmeid trapitüüpe, millele korraliku ühendust hüdroisolatsiooniga ei õnnestu teha ka parima tahtmise juures. Mis tähendab, et need trapid ei sobi üldse kasutamiseks märgades ruumides. Samuti võib juhtuda, et trapi kaevu veeläbilaskevõime on liiga madal, mis tähendab, et vesi ei pääse piisavalt kiiresti ära voolama, mis omakorda võib põhjustada veekahjustusi.

Valige trapp, mis on spetsiaalselt mõeldud märgade ruumide põrandale. Kontrollige, et trapp oleks piisava veeläbilaskevõimega ja et sellel oleks vajalikud tihendusvõimalused.

Renntrapi paigaldus

Renntrapi paigaldamisel tugevduskanga ja hüdroisolatsiooni ära jätmine renni ääriku ja põranda ühenduskohal on suur viga. Kui see samm jäetakse vahele, ei ole lahendus piisavalt veetihe ja vesi võib lekkida põrandakonstruktsiooni, põhjustades niiskuskahjustusi ja koguni hallitust. Alati tuleks kasutada tugevduskangast ja hüdroisolatsiooni renni ääriku ja põranda ühenduskohal, see tagab, et ühenduskoht on veetihe ja kaitstud niiskuse eest.

Selleks, et renntrapp oleks tihendatud korrektselt tuleks esmalt renntrapi metalläär puhastada atsetooniga ning karestada liivapaberiga. Seejärel kruntida pind – renntrapi metalläär ja üleminek põrandale Fibergum Primer nakkedispersiooniga. Peale krundi kuivamist paigalda tugevduslint renntrapi metallääre ja põranda ühenduskohale. Tugevduslint tuleks asetada värskele Fibergum hüdroisolatsioonimastiksile ning võõbata seejärel uuesti mastiksiga üle, et kangas oleks Fibergumiga läbi vettinud.

Ümartrappi paigaldus

Ümartrapi puhul tugevdustüki, kummitihendi või pingutuse puudumine näitab seda, et lahendus ei vasta vannitoas vajalikele nõuetele ehk siis ei ole piisavalt veetihe. Tugevdustüki puudulik ühendus kaevu äärega võib põhjustada vee voolamist konstruktsiooni kaevu ja põrandavalu vahelisest vuugist.

Ümartrapi korrektseks tihendamiseks tuleks kasutada kas iseliimuvat või klassikalist trapitugevdustükki. Eelnevalt krunditud põrandal asetada trapitugevdustükk trapiavale, iseliimuva trapi puhul eemaldada kaitsepaberid ja hõõruda korralikult kinni. Seejärel tuleks lõigata trapitüki keskele kaevu läbimõõdust u 40 mm väiksem ava ning suruda siis pingutusvõru trapikaane abil ava peale. Lõika ära pingutusvõru alläärest väljaulatuv tugevduskanga osa ja kanda Fibergum hüdroisolatsioonimastiks trapitüki servade alla ja trapitüki peale kogu ulatuses.

Kokkuvõte

Trapi paigaldamine märga ruumi nõuab hoolikat planeerimist ja täpset teostust. Oluline on valida õige trapp, kasutada tugevduskangast/ trapitugevdustükki ja hüdroisolatsiooni, ning tagada korrektne paigaldus. Vältides levinud vigu ja järgides õigeid paigaldustehnikaid, saab tagada, et trapp toimib tõhusalt ja ei põhjusta veekahjustusi.

Vaata mõlema trapitüübi paigaldust siit: https://www.youtube.com/watch?v=snBSNL-9mdU&t=185s

Lisainfo: info@floorcovering.ee

 

Plaatimine on kunst, mis nõuab täpsust ja hoolikat planeerimist. Kuigi see võib tunduda esmapilgul lihtne, on mitmeid nüansse, mis võivad mõjutada lõpptulemust. Siin on mõned olulised punktid, mida meeles pidada, et vältida levinud vigu ja saavutada parim võimalik tulemus.

Üks kõige olulisemaid samme plaatimisel on plaadijaotuse planeerimine. Kui see jääb tegemata või tehakse puudulikult, võib lõpptulemus mitte kõige paremini õnnestuda. Näiteks, lõigatud plaadi suurus nurkades peaks olema vähemalt kolmandik plaadi kogusuurusest. See tagab ühtlase ja esteetilise välimuse.

Nurgaplaatide vahel peab vuugi laius olema vähemalt 3 mm. Selleks on soovitatav kasutada elastset silikooni, mis võimaldab vuugil liikuda ja vältida pragunemist. Samuti on oluline järgida plaadisegu ette antud lahtiolekuaega ja arvestada töötingimustega segu ette kammides. Segu ette kammimine liiga suures ulatuses võib põhjustada segu kuivamist enne, kui plaadid paika saavad.

Aluspinna ettevalmistus on kriitilise tähtsusega. Suured ebatasasused tuleks korrigeerida enne plaatimist, näiteks kiirplaadiseguga. Plaadisegu kasutamine aluspinna ebatasasuste korrigeerimiseks plaatimise käigus ei ole soovitatav, kuna see võib põhjustada plaadi ebaühtlast paigaldust ja hilisemaid probleeme, lisaks on plaate märkimisväärselt lihtsam paigaldada, kui aluspind on sile.

Plaadi tagune peab olema seguga korralikult kaetud. Seinal peaks katvus olema umbes 80% ja põrandal 100%. Ebapiisav katvus võib põhjustada plaadi lahtitulekut ja vähendada plaatimise vastupidavust.

Ka plaadisegu valik on oluline. Segu valikul tuleb arvestada aluspinna, plaadi ja hilisema kasutuskeskkonna iseärasustega. Näiteks, mitteimaval aluspinnal ja nõudlikes tingimustes tuleks kasutada segu, millel on kõrgem liimisisaldus. Liiga madala liimisisaldusega segu võib põhjustada plaadi lahtitulekut ja vähendada plaatimise vastupidavust. Plaadisegudega saab tutvuda SIIN.

 

Täiendavad levinud veakohad

Lisaks eelnevalt mainitud vigadele on veel mitmeid levinud eksimusi, mida tuleks vältida:

1. Plaadisegu vähene segamine: Kui segu ei ole korralikult läbi segatud ja on tükiline, võib see põhjustada ebaühtlast nakkumist ja plaadid võivad hiljem lahti tulla.
2. Kehv vuukimine: Vuugisegu peaks olema ühtlaselt jaotatud ja vuugitäidis tuleb suruda vuugi põhjani välja.
3. Plaadisegu liiga paks või liiga õhuke kiht: Liiga paks plaadisegu kiht põhjustab plaatide ebaühtlast paigaldust. Liiga õhuke segu kiht ei pruugi tagada üldse piisavat nakkumist, seda eriti põrandaplaatide puhul, mis peavad taluma suuremat koormust, kui seinaplaadid.
4. Ruumi liiga varajane kasutuselevõtt: Kindlasti tuleks jälgida tootja poolset lõplikku kuivamisaega materjalidele, seda nii plaadisegu, vuugi kui ka silikooni puhul.
5. Valed tööriistad: Plaatimise tööriistad, nagu segukammid ja vuugiliiba ja ka plaadilõikur peaksid olema õigesti valitud ja kasutatud. Valede tööriistade kasutamine ei anna head tulemust.

 

Plaatimine nõuab hoolikat planeerimist ja täpset teostust. Oluline on arvestada nii plaadijaotuse, vuugi laiuse, segu kasutamise kui ka aluspinna ettevalmistusega. Järgides neid põhimõtteid, saab vältida levinud vigu ja saavutada kaunis ning vastupidav tulemus.

Lisainfo: info@floorcovering.ee

Kas tead, millised on tüüpilised vead silikoonimisel? Silikoonimisprotsess võib tunduda lihtne, kuid selleks, et saavutada ideaalne tulemus, tuleb pöörata tähelepanu mitmetele detailidele. Siin on mõned levinumad vead, mida sageli tehakse, ning jagame ka näpunäiteid, kuidas saavutada parim tulemus.

 

Silikoonijäägid keraamilistel plaatidel

Kui silikoonivuugi ümber olevat pinda ei ole kinni teibitud ega üle pihustatud pesulahusega, võib tulemus jääda ebakorrektne, mis jätab lohaka mulje ja ebaühtlase välimuse.

Enne silikooni pealekandmist piira vuugi servad teibiga ja/või kasuta pesulahust, et vältida silikoonijääkide kleepumist plaatidele. Teibi eemaldamine kohe pärast silikooni paigaldamist tagab puhta ja korrektse vuugi.

Erinevate tootmispartiide kasutamine samas ruumis

Erinevate tootmispartiide kasutamine samas ruumis võib põhjustada värvierinevusi, mis rikuvad üldmuljet. Alati kontrolli, et kasutad samas ruumis sama partiinumbriga silikooni. See aitab tagada ühtlase värvi ja vältida soovimatuid kontraste. Kui oled sunnitud kasutama toodet erinevatest partiidest, proovi neid rakendada erinevates seintes, nii jääb erinevus vähem märgatavaks või silmaga koguni eristamatuks.

Liiga varajane ekspluatatsioon või masinpesu

Silikoon kõveneb 2 mm/24 h ja 10 mm/nädalas. Anna silikoonile piisavalt aega, et see saaks täielikult kõveneda enne, kui hakkad pinda kasutama või puhastama. Kiirustades võib vuuk muutuda määrdunuks või deformeeruda. Jälgi tootja soovitusi kõvenemisaja kohta ja planeeri oma tööprotsess vastavalt sellele.

Tüüpvead silikoonimisel võivad viia soovimatute tulemusteni ja mõjutada töö üldist kvaliteeti. Järgides eelpool toodud näpunäiteid, saad vältida levinumaid vigu ja tagada, et sinu töö on professionaalne ja vastupidav. Pane tähele detaile ja võta aega, et silikoonimisel saavutada parim võimalik tulemus. Nii tagad, et sinu töö on pikka aega kauni ja kvaliteetse välimusega.

Täiendavad näpunäited silikoonimiseks:

• Enne silikooni pealekandmist veendu, et pind oleks puhas, kuiv ja tolmuvaba. Mustus ja niiskus võivad takistada silikooni nakkumist ja vähendada selle vastupidavust.
• Kasuta kvaliteetset silikoonipüstolit, mis võimaldab ühtlast ja täpset silikooni pealekandmist.
• Pärast silikooni pealekandmist silu vuuk spetsiaalse viimistlusprofiiliga või silu niiske sõrmega. See aitab saavutada ühtlase ja sileda vuugi, mis näeb esteetiliselt meeldiv välja.
• Veendu, et vuugi laius oleks ühtlane kogu pikkuses ja mitte liiga lai. Ebaühtlase või liiga laia vuugi puhul ei jää kvaliteetne tulemus.
• Kui uuendad silikooni, siis enne uue silikooni pealekandmist eemalda vanad silikoonijäägid täielikult. Vanad jäägid võivad takistada uue silikooni nakkumist ja põhjustada vuugi ebaühtlust.

 

Lisainfo: info@floorcovering.ee

Tasandustööd võivad sageli osutuda keeruliseks ja aeganõudvaks ülesandeks, kui soovitakse saavutada ühtlaselt tasast pinda. Selle protsessi lihtsustamiseks on Kiilto tootevalikus kõrgusmärgid – plastist toode, mis võimaldab fikseerida tasanduskihi soovitud kõrguse kiiresti ja lihtsalt. See väikene, ent oluline tööriist võib oluliselt parandada tasandustööde kvaliteeti ja töö efektiivsust.

Mis on Kiilto Kõrgusmärk? Kiilto Kõrgusmärk on iseliimuv elastne plastist toode, mida kasutatakse valukihi või tasandussegu kihi kõrguse fikseerimiseks. See on ideaalne nii käsitsi kui pumbaga tasandamiseks, aidates saavutada soovitud tasanduskihi paksust kuni 60 mm.

Plussid Kiilto Kõrgusmärgi kasutamisel

Kõrgusmärk võimaldab täpselt fikseerida tasanduskihi kõrgust, vältides võimalikke ebakorrapärasusi ja tagades ühtlase tulemuse kogu tasandataval pinnal. Iseliimuv „tald“ teeb märgi paigaldamise samuti kiireks ja lihtsaks, mis vähendab ka tööaja kulu ja kiirendab kogu protsessi üleüldiselt. Elastne materjal võimaldab märki hõlpsasti lõigata vastavalt vajadusele. Kõrgusmärgi kasutamisel on võimalik saavutada kogu põrandapinna ühtlane kihipaksus, mis võib olla suur väljakutse paljudele.

Ilma kõrgusmärgita tasandamine

Ilma kõrgusmärgita on kindlasti keerulisem saavutada ühtlast tasanduskihi kõrgust tervel põrandapinnal, seda eriti siis, kui tasandatavad pinnad on väga mahukad ja kui eelnevad kogemused puuduvad. Samuti võib tasandustööde teostamine kujuneda palju aeganõudvamaks, kuna tuleb pidevalt mõõta ja kohandada tasanduskihi kõrgust. Tasandamisel tehtud vead võivad omakorda põhjustada materjalide ülekulu või vajakajäämist, mis omakorda suurendab tööde maksumust. Juhul kui kui tasanduskihi kõrgus ei ole õigesti fikseeritud, võib see mõjutada kogu põrandakatte kvaliteeti ja ka vastupidavust.

Kiilto Kõrgusmärk on mugav abivahend erinevate tasandustööde jaoks, olgu siis tegemist suuremahuliste tasandamistega või koduremondiga. Enne paigaldamist on vajalik pinnad ette valmistada ja kasutada nakkedispersiooni Kiilto Start Primer, et tagada kõrgusmärgi kinnitumine. Alles peale nakkedispersiooni kuivamist tuleks paigaldada põrandale kõrgusmärgid. Sõltuvalt põranda suurusest on soovitav kõrgusmärgid asetada 1–2 m vahedega. Vajalik kõrgus tuleks määrata loodiga ning lõigata märgid soovitud kõrgusele.

Kokkuvõttes on Kiilto Kõrgusmärk mugav abivahend neile, kes otsivad täpsust ja kvaliteeti tasandustöödes, samal ajal soovides ka tööprotsessi kiirendada. Kõrgusmärgid mitte ainult ei hõlbusta tasandustöid, vaid tagavad ka professionaalse tulemuse.

Kõrgusmärke saad ostukorvi lisada siit: https://floorcovering.ee/toode/kiilto-korgusmark-50tk/

Pakend: 50 tk.