Puitpõrandate lihvimine ja hooldus

Puitpõranda lihvimine

Puitpõrandat lihvitakse mehaaniliselt selleks otstarbeks mõeldud lihvimismasinaga.
Lihvimine täidab mitut otstarvet. Sellega eemaldatakse vana viimistluskiht. Lihvimisega saab kohati kulunud põranda uuesti ühetasaseks. Uue põranda korral on eesmärgiks põranda sirgendamine ja võimaliku mustuse eemaldamine enne pinnatöötlust.

Lihvmasinad ja abivahendid

Põranda lihvimiseks kasutatakse raskeid põrandalihvmasinaid, nii trummel- kui ka pikklintmasinaid. Trummellihvmasinas kasutatakse rullis müüdavat lihvpaberit. Paber kinnitatakse trumlile ekstsenterklambritega.
Lintlihvmasinates kasutatakse nn lihvlinti.
Põrandalihvmasinate juurde kuulub tolmuimemisseade, mis kogub suurema osa lihvimistolmust vastavasse kotti. Nende masinatega saab lihvida suurema osa põrandast, kuid seinaäärsete, radiaatorialuste ja nurkade lihvimiseks läheb tarvis erimasinaid.

Servade lihvimine

Põranda servad, radiaatorialused ja püsimööbli sokkel lihvitakse nurgalihvmasinaga. Masinas kasutatakse lihvkettaid, mis kinnitatakse tugiääriku külge kruviga. Lihvkettad jätavad põrandale ringikujulised jäljed, mis tuleb käsitsi või taldlihvmasinaga üle lihvida.

Nurkade lihvimine

Nurki lihvitakse spetsiaalse lihvmasinaga, mille talla kuju meenutab triikrauda. Masinas kasutatakse liim- ja kleepkinnitusega lihvmaterjale.

Tasanduslihvimine

Tänapäeval on kvaliteetse tootja parketilipid väga täpsete mõõtudega ja vajadus tasanduslihvimisele praktiliselt puudub. Tasanduslihvimisel kasutatakse üsna karedat liivapaberit 36....50. Tasanduslihvimist alustatakse põranda servadest servalihvmasinaga. Järgmistena lihvitakse ruumi nurga nurgalihvmasinaga. Tasanduslihvida tuleb vähemalt kahes järgus ja ristsuunaliselt. Lihvmasinat lükatakse põrandalaudade suhtes 45-kraadise nurga all. Teist korda lihvitakse esimesega 90-kraadise nurga all. Tasanduslihvimisel tuleb olla ettevaatlik, sest kasutatakse väga karedat lihvpaberit. Lihvmasina trumlit või lindivõlli ei tohi vastu põrandat lasta, kui masin paigal seisab. Ka lihvmasina suunda muutes tuleb lihvtald alati üles tõsta. Kui tasandatud põrandale tuleb mingi teine kattematerjal, mis lihvimisjälje kinni katab, pole tarvis lauda pikisuunas lihvida. Kui põrandapinda kavatsetakse töödelda, tuleb tasanduslihvimine lõpetada kohe, kui põrand on saadud tasaseks ja eelmine pinnatöötlusaine sealt eemaldatud. Kui põrandat kareda lihvpaberiga liiga kaua lihvida, muutub rististe lihvjälgede silumine asjatult töömahukaks. Põrandalihvmasinaga töötamisel peab jälgima masina elektrijuhet, et see ei jääks lihvtalla alla, kus juhtme rebenemisel võib tekkida elektrilöögioht. Pärast tasanduslihvimist võib pinda pahteldada. Enamasti pahteldatakse kaks kihti.

Peenlihvimine

Selle lihvimise eesmärk on tasanduslihvimise rististe jälgede kaotamine ja ühtlase pinna saamine. Kui pärast tasanduslihvimist pahteldati, eemaldatakse selle lihvimisega ka üleliigne pahtel. Lihvimist alustatakse seinaäärte servalihvmasinaga lihvimisest. Seejärel lihvitakse ruumi nurgad nurgalihvmasinaga. Lihvmasinat lükatakse põrandalaudade suunas, mosaiik- või lipp-parketi puhul ruumi peamise valgusallika suunas. Lihvmasinat püütakse lükata võimalikult seina lähedalt, et eemaldatud saaks ka servalihvmasina jälg. Lihvimisel kasutatakse lihvpaberit karedusega 60...100. Pärast lihvimist tuleb põranda seisukorda veel kord kontrollida ja kui sinna on jäänud augukesi või pragusid, siis need pahteldada.

Viimistluslihvimine

Selle lihvimise eesmärk on kaotada põrandalt kõik eelmistest lihvimiskordadest sinna jäänud konarused ja lihvimisjäljed. Esmalt lihvitakse ruumi seinaäärsed ja nurgad. Põrandalihvmasinat liigutatakse piki põrandalaudu. Mosaiik- ja lipp- parketti lihvitakse ruumi peamise valgusallika suunas. Kasutatakse lihvpaberit karedusega 100...150. Sageli on põrandal kohti, kuhu masinaga ligi ei pääse. Need tuleb sel etapil käsitsi lihvida. Pärast lihvimist puhastatakse põrand hoolikalt tolmuimejaga. Enamlevinud liivapaberi kasutuse kombinatsioon. Esimesel lihvil kasutatakse liivapaberit karedusega 60, teisel lihvil kasutatakse liivapaberit karedusastmega 80 ja kolmandal lihvil karedusastmega 120. Parima pealispinna saavutab, kui viimistleda põrast lihvimist põrandat lihvvõrguga. Eesmärgiks on puidu pooride avamine. Õlitamise puhul kasutatakse lihvvõrku 120 karedusega ja lakkimise puhul 180 karedusega.

Põranda kaitsmine

Kui põrandat ei viimistleta kohe pärast lihvimist, tuleb ta hoolikalt kinni katta. Katmisel tuleb jälgida, et kattesse ei jää aukusid, sest nendest kohtadest võib päiksevalgus kaitsmata puidu värvi muuta.

VIIMISTLUS

Lõppviimistlusena kaetakse kogu põrandapind kas õli- või lakikihiga. Kuna õli või lakk on viimane kiht põrandal mis peab taluma pidevat koormust, tuleks uurida kasutatavate toodete vastupidavust -kulumiskindlust. Enamasti on valida ka värvilisi õlisid ning lakke. Mõnikord ka vahatatakse või seebitatakse. Kindlasti tuleks juba lakitud või õlitatud põrandat pidevalt hooldada: esmalt luua nii õlile kui lakile peale spetsiaalne kaitsekiht, mis võtab vastu esmase koormuse ning mida pidevalt tuleks uuendada vastavalt kasutuskoormusele. Selliste vahendite kasutamine pikendab põranda eluiga ca 30% ja hoiab põranda väljanägemise pidevalt uuena.